Muskaatkõrvitsa viilu riivisin ja hautasin väheses vees pehmeks, suurema osa kõrvitsast ilma vedelikuta kasutasin ära, veidi jäi järgmise hommiku pudru sisse ka.
4-5 porgandit riivisin, jätsin värskeks
u. 125 g võid soojendasin pehmeks, mitte päris vedelaks
1,5 dl rafineerimata suhkrut vahustasin kahvliga või hulka
2 muna vahustasin ühekaupa või hulka.
Segasin kõrvitsa ja porgandi või-munaseguga.
Eraldi segasin kokku
7,5 dl jämedat odrajahu
näpuotsatäie soola
0,5 dl rafineerimata suhkrut
tagasihoidliku heldusega (vast oli 0,5 tl) kardemoni
väikse peotäie kuldseid linaseemneid
väikse peotäie seesamiseemneid
peotäie kreeka pähkleid, purustasin peenemaks
peotäie ingverisukaadi, tükeldasin väiksemaks
Segasin kausside sisud kokku ja tõstsin lusikaga palmirasvaga määritud sügavasse vormi. Küpsetasin 190 C juures üle tunni kuni pealt oli kuldne ja krõbe ja tikk kuivaks jäi. Superhea kook sai:) Üleeile küpsetasin, enamus sai samal päeval otsa, viimase tüki sõin praegu ära ja selgus, et ajaga läks veel paremaks. Hoidsin laual klaaskausi all.
Paar päeva varem tegin porgandikooki ilma kõrvitsata põhimõtteliselt samamoodi speltajahust, ainult võid oli vähem, natuke hapukoort oli ka ja see ei olnud nii väga hea, kuigi ka päris hea. Piisav kogus võid on ikka väga oluline.
Kõrvitsaputru tegin eile hommikul nii, et panin hautatud kõrvitsa koos natukese lisaveega uuesti hauduma, lisasin sellele 1 tera vürtsi, 2 tera nelki, heldelt kaneeli, natuke tagasihoidlikumalt kardemoni ja näpuotsatäie jämedat meresoola. Lasin veidi haududa, lisasin kaerahelbed ja lasin veel haududa. Peale panin banaani ja vahtrasiirupit:) Väga hea oli.
pühapäev, 31. jaanuar 2010
teisipäev, 19. jaanuar 2010
Kõrvitsa-ingverikook
Alusretsept jälle samast magustoitude raamatust, veidi kohendatud.
u. 350 g kõrvitsat hautasin, lasin jahtuda, pudrustasin ja kurnasin, võtsin sellest ühe kruusitäie, natuke jäi üle ka
u. 125 g võid, sulatatud
2 dl pehmet tumedat muscovado suhkrut
1 muna (retseptis oli 2 aga mul ei olnud)
suur törts hapukoort (seda retseptis ei olnud)
4,5 dl täisteraspeltajahu
2 kuhjaga tl kaneeli
0,25 tl kardemoni
0,5 dl mandlilaaste (neid ka retseptis ei olnud, olid kuivatatud puuviljad, mida mul polnud)
väike peotäis ingverisukaati, hakitud (retseptis 2 spl)
näpuotsatäis soola
Kloppisin võid suhkruga, siis muna hulka. Segasin sisse hapukoore, seejärel kõrvitsa ja kuivained. Tõstsin lusikaga palmirasvaga määritud vormi. Ahju kuumutasin 200 kraadi peale, vormi sisse pannes madaldasin 175-ni. Küpses veidi üle tunni ja tuli väga mõnus õhuline kook, kõik kiidavad:) Retseptis oli, et 150 kraadi poolteist tundi.
u. 350 g kõrvitsat hautasin, lasin jahtuda, pudrustasin ja kurnasin, võtsin sellest ühe kruusitäie, natuke jäi üle ka
u. 125 g võid, sulatatud
2 dl pehmet tumedat muscovado suhkrut
1 muna (retseptis oli 2 aga mul ei olnud)
suur törts hapukoort (seda retseptis ei olnud)
4,5 dl täisteraspeltajahu
2 kuhjaga tl kaneeli
0,25 tl kardemoni
0,5 dl mandlilaaste (neid ka retseptis ei olnud, olid kuivatatud puuviljad, mida mul polnud)
väike peotäis ingverisukaati, hakitud (retseptis 2 spl)
näpuotsatäis soola
Kloppisin võid suhkruga, siis muna hulka. Segasin sisse hapukoore, seejärel kõrvitsa ja kuivained. Tõstsin lusikaga palmirasvaga määritud vormi. Ahju kuumutasin 200 kraadi peale, vormi sisse pannes madaldasin 175-ni. Küpses veidi üle tunni ja tuli väga mõnus õhuline kook, kõik kiidavad:) Retseptis oli, et 150 kraadi poolteist tundi.
Igapäevased pisiasjad
Keegi on öelnud, et hoolitse elu pisiasjade eest ja suured asjad lahenevad iseenesest.
Otsustasin eelmise aasta lõpus, et võtan pisiasjadel natist kinni:) Nii palju väikseid detaile on, millest moodustuvad ja sünnivad suured asjad ja mis võiks olla teisiti.
Esimesena võtsin korralikult luubi alla arvutikasutuse. Vaadates kellaajaliselt, mitu minutit ma arvutis millegi peale kulutan, siis tegelikult ma ei veeda nii kohutavalt palju aega arvutis. Aga kui need üksikud minutit siin ja seal korduvad päeva jooksul palju kordi, siis võtavad nad endaga kaasa ka neid minuteid ümbritsevad tunnid. Olen tähele pannud, et kui hakkan mõtlema, mida arvutis teha oleks vaja, siis ei saa parajasti käsil olevale tegevusele väga hästi keskenduda. Ja kui ma selle asja siis arvutis ära teen, siis on eelnevale tegevusele keskendumine lõhutud. Ja varsti tuleb jälle midagi meelde, mida arvutis teha oli vaja.
Võtsin siis kasutusele sellise süsteemi. Vähemalt 1 tund, soovitavalt 2-3 tundi peale ärkamist ja enne magama minekut ei ole üldse arvutis. Vahel on erandeid aga põhimõtteliselt. Ei jookse iga kord idee tulles või meenudes kohe seda arvutis teostama, vaid panen kirja. Kui nimekirja tõsiselt võtta, siis esimese kolme tunni jooksul päevast kujuneb juba selline nimekiri, mille saab arvutisse minnes järjest ette võtta ja õhtul ei olegi enam vajadust arvutit avada. Esimesel päeval, kui seda rakendasin, tõusis efektiivsus kohe lakke. Tänu sellele ma ilmselt Itaalia taotluse tehtud saingi, et oli arvutivaba hommikupoolik ja tegelesin neli tundi järjest taotluse jaoks märkmete tegemisega. Selle käigus panin kirja asjad, mida on vaja taotluse jaoks netis uurida või kirjutada ja siis tegin need asjad järjest kahe tunniga ära. Varem ma ei saanud kuidagi aru, kuhu kõik see aeg kaob. Päevas on ikka sama arv tunde aga kui need ei ole killustatud pisikeste kiirete netiskäikudega, siis oleks kohe nagu palju rohkem tunde:)
Teiseks panin tähele, et kui päev algab jalutuskäiguga, siis on see päev hukas. Sest misasja ma teen 15 minutiga Annelinna majade vahel. Kui ma lähen välja, siis ma olen väljas vähemalt poolteist tundi, kuni kolm. Kui ma olen 1,5-3 tundi väljas kõndinud, siis mul on hundiisu ja järgmised paar tundi kuluvad toidu valmistamisele ja söömisele. Ja õhtupoolikul ei ole niikuinii võimalik midagi sisulist teha.
Aga kui päev algab kirjutamisega, siis tuleb igati konstruktiivne päev:)
Kolmandaks rakendasin Deepak Chopra soovitust alustada päeva seesamiõli masaazhiga. Esimene hommik, mil dushi all käimisele kulus peaaegu kaks tundi, leidsin, et sellise algusega võiks kasvõi poolest ööst üles tulla ja värskelt päeva alustada. Teine hommik oli ka tore aga mitte enam nii tore. Kolmas jäi vahele. Kaua sa ikka jõuad ringi käia, lõhnates nagu purgitäis tahiinit, kui hea see ka alguses ei tundu. Neljas hommik tegin jälle ja 5.-6. on nüüd vahele jäänud. Arvan, et jään selle juurde umbes kord nädalas. Nahale mõjus küll hästi aga ei saa öelda, et õlikiht näos märkimisväärselt külma eest kaitsnud oleks.
Neljandaks hakkasin tähelepanu pöörama ka sellele, et iga päev saaks söödud 1 spl seesamiõli ja 1-2 tl melassi. Esimene rasvainete, teine raua jaoks. Peab mainima, et melassi on võimalik rohkematesse söökidesse kombineerida ja õli on paar päeva päris ununenud. Aga seesamiõli maitseb sooja söögi sees päris söödavalt ja kindlasti jätkan mõlemaga.
Üritasin sisse viia ka sellist rütmi, et iga hommik peale ärkamist ja iga õhtu mingi aeg enne magamaminemist juua ära tassitäis sooja teed aga minu vedeliku sissevõtu võime on piiratud ja see jäi üsna ruttu katki. Millegipärast on seltskonnas lihtsam teed juua, kui üksinda.
Millistest pisiasjadest teie olete suurt kasu saanud elu korraldamisel?
Otsustasin eelmise aasta lõpus, et võtan pisiasjadel natist kinni:) Nii palju väikseid detaile on, millest moodustuvad ja sünnivad suured asjad ja mis võiks olla teisiti.
Esimesena võtsin korralikult luubi alla arvutikasutuse. Vaadates kellaajaliselt, mitu minutit ma arvutis millegi peale kulutan, siis tegelikult ma ei veeda nii kohutavalt palju aega arvutis. Aga kui need üksikud minutit siin ja seal korduvad päeva jooksul palju kordi, siis võtavad nad endaga kaasa ka neid minuteid ümbritsevad tunnid. Olen tähele pannud, et kui hakkan mõtlema, mida arvutis teha oleks vaja, siis ei saa parajasti käsil olevale tegevusele väga hästi keskenduda. Ja kui ma selle asja siis arvutis ära teen, siis on eelnevale tegevusele keskendumine lõhutud. Ja varsti tuleb jälle midagi meelde, mida arvutis teha oli vaja.
Võtsin siis kasutusele sellise süsteemi. Vähemalt 1 tund, soovitavalt 2-3 tundi peale ärkamist ja enne magama minekut ei ole üldse arvutis. Vahel on erandeid aga põhimõtteliselt. Ei jookse iga kord idee tulles või meenudes kohe seda arvutis teostama, vaid panen kirja. Kui nimekirja tõsiselt võtta, siis esimese kolme tunni jooksul päevast kujuneb juba selline nimekiri, mille saab arvutisse minnes järjest ette võtta ja õhtul ei olegi enam vajadust arvutit avada. Esimesel päeval, kui seda rakendasin, tõusis efektiivsus kohe lakke. Tänu sellele ma ilmselt Itaalia taotluse tehtud saingi, et oli arvutivaba hommikupoolik ja tegelesin neli tundi järjest taotluse jaoks märkmete tegemisega. Selle käigus panin kirja asjad, mida on vaja taotluse jaoks netis uurida või kirjutada ja siis tegin need asjad järjest kahe tunniga ära. Varem ma ei saanud kuidagi aru, kuhu kõik see aeg kaob. Päevas on ikka sama arv tunde aga kui need ei ole killustatud pisikeste kiirete netiskäikudega, siis oleks kohe nagu palju rohkem tunde:)
Teiseks panin tähele, et kui päev algab jalutuskäiguga, siis on see päev hukas. Sest misasja ma teen 15 minutiga Annelinna majade vahel. Kui ma lähen välja, siis ma olen väljas vähemalt poolteist tundi, kuni kolm. Kui ma olen 1,5-3 tundi väljas kõndinud, siis mul on hundiisu ja järgmised paar tundi kuluvad toidu valmistamisele ja söömisele. Ja õhtupoolikul ei ole niikuinii võimalik midagi sisulist teha.
Aga kui päev algab kirjutamisega, siis tuleb igati konstruktiivne päev:)
Kolmandaks rakendasin Deepak Chopra soovitust alustada päeva seesamiõli masaazhiga. Esimene hommik, mil dushi all käimisele kulus peaaegu kaks tundi, leidsin, et sellise algusega võiks kasvõi poolest ööst üles tulla ja värskelt päeva alustada. Teine hommik oli ka tore aga mitte enam nii tore. Kolmas jäi vahele. Kaua sa ikka jõuad ringi käia, lõhnates nagu purgitäis tahiinit, kui hea see ka alguses ei tundu. Neljas hommik tegin jälle ja 5.-6. on nüüd vahele jäänud. Arvan, et jään selle juurde umbes kord nädalas. Nahale mõjus küll hästi aga ei saa öelda, et õlikiht näos märkimisväärselt külma eest kaitsnud oleks.
Neljandaks hakkasin tähelepanu pöörama ka sellele, et iga päev saaks söödud 1 spl seesamiõli ja 1-2 tl melassi. Esimene rasvainete, teine raua jaoks. Peab mainima, et melassi on võimalik rohkematesse söökidesse kombineerida ja õli on paar päeva päris ununenud. Aga seesamiõli maitseb sooja söögi sees päris söödavalt ja kindlasti jätkan mõlemaga.
Üritasin sisse viia ka sellist rütmi, et iga hommik peale ärkamist ja iga õhtu mingi aeg enne magamaminemist juua ära tassitäis sooja teed aga minu vedeliku sissevõtu võime on piiratud ja see jäi üsna ruttu katki. Millegipärast on seltskonnas lihtsam teed juua, kui üksinda.
Millistest pisiasjadest teie olete suurt kasu saanud elu korraldamisel?
esmaspäev, 18. jaanuar 2010
Lumi langeb
Lumi langeb
Lumi langeb
Tasakesi hange
Tüdruk tantsib
Tüdruk tantsib
Üksi küünlavalgel
Mõte lendab
Mõte lendab
Sinna, kus on kodu
Teel veel otsib
Teel veel otsib
Koju viivaid radu
Inspireeritud Kadri blogist http://www.luuletulebtuulest.blogspot.com :)
Lumi langeb
Tasakesi hange
Tüdruk tantsib
Tüdruk tantsib
Üksi küünlavalgel
Mõte lendab
Mõte lendab
Sinna, kus on kodu
Teel veel otsib
Teel veel otsib
Koju viivaid radu
Inspireeritud Kadri blogist http://www.luuletulebtuulest.blogspot.com :)
laupäev, 16. jaanuar 2010
Itaalia
Üks hea inimene juhtis mu tähelepanu Itaaliasse minekuks stipendiumi taotlemise võimalusele:) Nüüd on see taotlus esitatud, teise hea inimese juhendamise ja abiga:) Ja isegi, kui seda ei rahuldata, siis selle täitmisest oli mulle väga palju kasu - jõudsin jälle tubli sammu lähemale Kõige Paremale Tööle:)
Kutsub
Väljas on täiuslik talv. Kõik on valge, puud üleni härmas, taevas aegajalt sinine ja päikeseline, lund muudkui sajab ja sajab, justkui võiks see lõpmatult nii kesta. Külm näpistab põski, lapsed kelgutavad, linna ääres kohtab suustajaid.
Aga, kui tasa kuulatada, siis...
Kevad ... ei ole enam kaugel:) Varsti ... on aeg arbuusiseemneid külvata. Ja teha plaane, mida kõike kevadel kasvatada. Lume all hakkab elu voolama, pajutibud tulevad ja linnud hakkavad ärevamalt siutsuma.
Mõte kisub maale. Kas mul on sel aastal kasvuhoone, kus pisikesi taimi kasvatada? Põnev.
Aga, kui tasa kuulatada, siis...
Kevad ... ei ole enam kaugel:) Varsti ... on aeg arbuusiseemneid külvata. Ja teha plaane, mida kõike kevadel kasvatada. Lume all hakkab elu voolama, pajutibud tulevad ja linnud hakkavad ärevamalt siutsuma.
Mõte kisub maale. Kas mul on sel aastal kasvuhoone, kus pisikesi taimi kasvatada? Põnev.
Banaani-meepäts
See ahvatlev ja lihtne retsept on pärit raamatust "Magustoidud. Kaasaegne köök," mis pungil täis häid ja paremaid ideid. Autorit ei ole mainitud, Varrak on tõlkeraamatuna välja andnud.
Originaalretsept nägi välja nii:
125 g pehmet magedat võid
140 g (3/4 klaasi) pehmet pruuni suhkrut
2 kergelt lahtiklopitud muna
2 spl mett
1 suur (175 g) küps tükeldatud banaan
225 g (1 1/2 klaasi) isekerkivat täiterajahu
2 tl jahvatatud kaneeli
Võib lisada 60 g kreeka pähkleid.
1 spl mett sulatada taigna jaoks, teine jätta valmis koogile peale määrimiseks.
Mikserdada kõik kokku ja küpsetada 180 kraadil 35-40 minutit. Juhend on küll pikem aga põhimõtteliselt käib kõik mikseris.
Mina tegin nii:
*Võid läks tõenäoliselt rohkem, silma järgi lõikasin lahtiselt ostetud kamakast, sulatasin pliidil
*2 dl pehmet tumedat muscovado suhkrut
*2 muna lahti klopitud
*3 väikest väga küpset banaani
*2 spl mett
*4 dl täisteraspeltajahu
*0,25 tl kardemoni
*2 kuhjaga tl kaneeli
*u. 50 g apelsinisukaadi
*1,5 dl mandlilaaste
*3 näpuotsatäit peenikest soola
Kloppisin mune natukese suhkruga. Ülejäänud suhkruga kloppisin sulatatud võid. Segasin või ja munad kokku. Sulatasin kogu mee, pudrustasin kahvliga banaanid ja segasin mee hulka. Segasin banaanipudru võimunasegu hulka. Valasin vedela segu peale kaneeli ja kardemoniga segatud jahu, sinna hulka tükeldasin apelsinisukaadi, puistasin mandlilaastud ja soola, segasin kõik läbi ja panin palmirasvaga määritud keeksivormis eelkuumutatud 180 kraadi ahju. Küpses 55 minutit. Just võtsin ahjust välja ja nüüd levitab imehead lõhna:)
Väga rammus ja magus tuli. Hea:)
Originaalretsept nägi välja nii:
125 g pehmet magedat võid
140 g (3/4 klaasi) pehmet pruuni suhkrut
2 kergelt lahtiklopitud muna
2 spl mett
1 suur (175 g) küps tükeldatud banaan
225 g (1 1/2 klaasi) isekerkivat täiterajahu
2 tl jahvatatud kaneeli
Võib lisada 60 g kreeka pähkleid.
1 spl mett sulatada taigna jaoks, teine jätta valmis koogile peale määrimiseks.
Mikserdada kõik kokku ja küpsetada 180 kraadil 35-40 minutit. Juhend on küll pikem aga põhimõtteliselt käib kõik mikseris.
Mina tegin nii:
*Võid läks tõenäoliselt rohkem, silma järgi lõikasin lahtiselt ostetud kamakast, sulatasin pliidil
*2 dl pehmet tumedat muscovado suhkrut
*2 muna lahti klopitud
*3 väikest väga küpset banaani
*2 spl mett
*4 dl täisteraspeltajahu
*0,25 tl kardemoni
*2 kuhjaga tl kaneeli
*u. 50 g apelsinisukaadi
*1,5 dl mandlilaaste
*3 näpuotsatäit peenikest soola
Kloppisin mune natukese suhkruga. Ülejäänud suhkruga kloppisin sulatatud võid. Segasin või ja munad kokku. Sulatasin kogu mee, pudrustasin kahvliga banaanid ja segasin mee hulka. Segasin banaanipudru võimunasegu hulka. Valasin vedela segu peale kaneeli ja kardemoniga segatud jahu, sinna hulka tükeldasin apelsinisukaadi, puistasin mandlilaastud ja soola, segasin kõik läbi ja panin palmirasvaga määritud keeksivormis eelkuumutatud 180 kraadi ahju. Küpses 55 minutit. Just võtsin ahjust välja ja nüüd levitab imehead lõhna:)
Väga rammus ja magus tuli. Hea:)
Riisisai kuivatatud tomatitega
Olin varem ühe korra riisijahu koogi sisse pannud muu jahuga segamini aga ainult riisijahust ei olnud midagi teinud. Nüüd oli üks karp (500g) gluteenivaba saia küpsetussegu, mis koosnes põhiliselt riisijahust. Otsustasin ära proovida.
Karbil oli kirjas, et jahusegule lisada 1pk kuivpärmi, 3 spl õli ja vist oli 200 ml leiget vett. Kergitada pool tundi ja küpsetada 180 kraadil 45-60 min veekausi kohal, et säilitada kooriku pehmust.
Mina segasin lisaks pärmile kõigepealt jahu hulka vedelat amarandiputru, mida oli vast veerand liitrit ja õli 4 spl kindlasti, kui mitte rohkem. Vett siis enam palju ei läinud, vast 0,5 dl läks. Lasin ahjus 25 kraadi juures kerkida (toas on hundilaut viimasel ajal), sõtkusin taigna alla ja läbi, sõtkusin hulka väiksemaks tükeldatud kuivatatud tomateid umbes peotäie ja tegin palmirasvaga määritud plaadile ilusa südamekujulise pätsi:) Ahju plaadi alla panin kausi veega. Kui oli juba tunni küpsenud ja tikk ikka seest tainasena välja tuli, võtsin veekausi alt ära ja küpsetasin 200 kraadi juures veel 10-15 minutit. Siis läks pealt ilusaks kuldseks ja krõbedaks ka, muidu nägi haledalt hele välja. Üllatavalt hea tuli:) Tomateid oleks võinud enne leotada, et soolasust vähendada. Tavaliselt olen neid leotanud küll aga seekord läks millegipärast meelest ära.
Kokkuvõtteks leidsin, et riisijahust võib teinekordki saia teha ja putru taina sisse panna. Igatahes etem kui valgest nisujahust sai.
Karbil oli kirjas, et jahusegule lisada 1pk kuivpärmi, 3 spl õli ja vist oli 200 ml leiget vett. Kergitada pool tundi ja küpsetada 180 kraadil 45-60 min veekausi kohal, et säilitada kooriku pehmust.
Mina segasin lisaks pärmile kõigepealt jahu hulka vedelat amarandiputru, mida oli vast veerand liitrit ja õli 4 spl kindlasti, kui mitte rohkem. Vett siis enam palju ei läinud, vast 0,5 dl läks. Lasin ahjus 25 kraadi juures kerkida (toas on hundilaut viimasel ajal), sõtkusin taigna alla ja läbi, sõtkusin hulka väiksemaks tükeldatud kuivatatud tomateid umbes peotäie ja tegin palmirasvaga määritud plaadile ilusa südamekujulise pätsi:) Ahju plaadi alla panin kausi veega. Kui oli juba tunni küpsenud ja tikk ikka seest tainasena välja tuli, võtsin veekausi alt ära ja küpsetasin 200 kraadi juures veel 10-15 minutit. Siis läks pealt ilusaks kuldseks ja krõbedaks ka, muidu nägi haledalt hele välja. Üllatavalt hea tuli:) Tomateid oleks võinud enne leotada, et soolasust vähendada. Tavaliselt olen neid leotanud küll aga seekord läks millegipärast meelest ära.
Kokkuvõtteks leidsin, et riisijahust võib teinekordki saia teha ja putru taina sisse panna. Igatahes etem kui valgest nisujahust sai.
teisipäev, 12. jaanuar 2010
Riisipuding
7 dl keedetud ja jahutatud täisterariisi
250 g Ricotta kohupiima
u. 200 ml 30% rõõska koort
2 muna
3 spl melassi
1,5 dl kookoshelbeid
Sega kõik kokku, vala palmirasvaga määritud sügavasse vormi ja küpseta 185 kraadi juures 1,5 tundi. Kõrvale sobib hästi kirsikompott. Nämm:)
Puding ise ei ole eriti intensiivse maitsega. Kui tahta tugevat maitset, siis võiks kookoshelbeid ja suhkrut rohkem panna.
250 g Ricotta kohupiima
u. 200 ml 30% rõõska koort
2 muna
3 spl melassi
1,5 dl kookoshelbeid
Sega kõik kokku, vala palmirasvaga määritud sügavasse vormi ja küpseta 185 kraadi juures 1,5 tundi. Kõrvale sobib hästi kirsikompott. Nämm:)
Puding ise ei ole eriti intensiivse maitsega. Kui tahta tugevat maitset, siis võiks kookoshelbeid ja suhkrut rohkem panna.
pühapäev, 10. jaanuar 2010
Ahjupuder krõbeda kooriku sees
Nagu arvata võib, oli mul tegelikult plaanis saia teha. Aga välja tuli täiesti korralik ahjupuder krõbeda kooriku sees:) Võibolla, kui oleks veel tunni madalamal kuumusel küpseda lasknud, oleks lõpuks sisu ka tahkestunud aga ma kahtlen selles. Maitseb igatahes hästi, kui suhtuda sellesse kui putru. Kuigi saab isegi lõigata ja viiludena süüa.
250 ml kaerajahu
10 spl kamajahu
peotäis jämedaid röstitud kaerahelbeid
4 tl seesamiseemneid
peotäis sultanirosinaid
veidi alla poole paki küpsetuspulbrit
275 ml keefiri
200 ml kuuma vett
3 kuhjaga spl melassi
Sega kõik hästi segamini, vala palmirasvaga määritud leivavormi ja küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures poolteist tundi. Lase veidi vormis jahtuda ja kummuta välja. Väljast paistab ja seisab koos nagu pätsileib ikka. Süüa soojalt, kuni koorik veel krõbe on.
250 ml kaerajahu
10 spl kamajahu
peotäis jämedaid röstitud kaerahelbeid
4 tl seesamiseemneid
peotäis sultanirosinaid
veidi alla poole paki küpsetuspulbrit
275 ml keefiri
200 ml kuuma vett
3 kuhjaga spl melassi
Sega kõik hästi segamini, vala palmirasvaga määritud leivavormi ja küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures poolteist tundi. Lase veidi vormis jahtuda ja kummuta välja. Väljast paistab ja seisab koos nagu pätsileib ikka. Süüa soojalt, kuni koorik veel krõbe on.
Tellimine:
Postitused (Atom)