laupäev, 26. märts 2011

Kreeka parim söögikoht

No tegelikult ma olen Kreetal, rääkimata tervest Kreekast ju üsna vähe väljas söönud. Aga on raske uskuda, et võiks veel paremat orgaanilise toidu kohta siin kusagil olla.

Paar päeva tagasi käisime M sünnipäeva puhul akvaariumis kalu vaatamas ja kui juba Iraklio lähedal olime, siis söömiseks läksime jälle samasse kohta, kus eelmine kord. Seekord olime varustatud fotoaparaadiga, kirjutasime üles asukoha ja facebooki aadressi ja rääkisime veidi juttu ka:) Et järgmine kord oskaks kohe kohale jõuda ja saaks teistega ka seda infot jagada.

Koha nimi arusaadavas keeles on Pantopoleio Geusewn. Selle nime all on nad ka facebookis leitavad. Asub see Kreeta pealinnas Iraklios, kesklinnas, National Road 72 suure Hellenic Post`i vastas ja Labrakis Auto Service kõrval. Kreeka keelne aadress on Εθνικής Αντιστάσεως 72 (Έναντι ΕΛ.ΤΑ.), 71306 Irákleio, Greece.
Telefoninumber 2810230111.

Pildiliselt näeb see info välja nii:





Geusewn tähendab maitsev. Nende lauakatetel on kõigil sahvri pilt veini, oliiviõli, ubade ja muude varudega.



Toit on siin orgaaniline. Oliiviõli teevad nad ise kasvatatud oliividest. Muid tooraineid tellitakse mahetalunikelt. Hoidised valmivad kohapeal ja neid saab ka kaasa osta. Ja kasutatud õli annavad nad biokütuseks:)



Koht ise on pisike ja õdus, nagu terrassiga nukumaja suurte hoonete vahel. Sees on seintel palju retropilte.



Menüü on neil ainult kreeka keeles, seda saab lasta vajadusel inglise keeles seletada. Lisaks tahvlile on kaks pikka pabermenüüd, millest nii palju ikka aru saab, kus on salat ja pasta ja oaroad.



Mõlemal korral istusime köögiakna kõrval ja jälgisime koka tegemisi gaasipliidi taga. Paistab, et neil on kombeks enamvähem kõik toidud korraks põlema lasta.

Oma kahe külastuse ajal nägime kahte erinevat kokka ja mõlemad tegid kõige paremat toitu, mida ma kunagi saanud olen. Esimesel korral sõin Kreeka salatit, millest juba tükike tomatit pani ohkama ja grillitud kala, mis oli päris kindlalt kõige parem kala, mida ma kunagi maitsnud olen. Teisel korral tehti spetsiaalselt minu jaoks taimetoitlase pasta kuna kõik muud pearoad olid liha või mereandidega ja neid ma ei söö. See sisaldas lisaks pastale seeni, paprikat, suvikõrvitsat ja oli jällegi parim pasta, mida ma söönud olen. Pasta oli täpselt õige pehmusega, mitte raasugi jahune ja mitte ka liiga pehme. Koos kastmega oli hästi mahlane.
Teiste siinsete söögikohtade külastamise kogemusega arvestades tellisime kahe täiskasvanu ja kahe lapse peale kolm pearooga + salati, sest mujal oli kahest veidi väheks jäänud. Siin sai tegelikult juba saiast, õlist ja salatist kõht täis. Ja järele mõeldes leidsime, et tegelikult eelmine kord käies tellisime ka ainult ühe pearoa ja salati ja saime neljakesi kõhu täis. Ürdiõli on väikestes klaaspudelites laua peal ja seda on hea lihtsalt saiaga süüa. Nii head õli teistes toidukohtades siin ma ei ole kohanud. Isegi tavaline valge sai on neil parem, kui mujal. Lisaks tavapärasele valgele saiale, mis igal pool koos kahvlite-nugadega esimesena lauda tuuakse, on neil korvis ka traditsioonilised odrakuivikud ja kõrsikud. Lõpetuseks, kui me olime suutnud kõik ära süüa, küsiti, kas me tahame magustoitu ka. Ikka tahame:) Siis toodi neli tükki mahlast sulashokolaadiga kaetud shokolaadikooki. Kreetal paistab olevat nii, et magustoite menüüs ei ole aga kui veab, siis tuuakse midagi maja poolt. Iga kord seda ei juhtu.

Eelmine kord külastades arvasin, et kogu see koht toimibki ainult kahe mehega. Tegelikult on neid rohkem. Kokki on siis vähemalt kaks ja viimane kord tuli enne meie söömise lõpetamist üks neiu, kes võttis meiega suhtlemise üle ja meile kooki pakkus. Mingi hetk saabus üks naine lapsega sööma. Ilmselt oli tegemist ühe töötaja perega aga selgusetuks jäi, millise omaga täpselt. Kreeka on ilmselt üks väheseid maid, kus mehed avalikult lastest vaimustuvad, nii omadest kui võhivõõrastest möödaminnes ja neid nunnutavad ka siis, kui laps selle üle enam vaimustust ei väljenda.

Mõtlesime, et kuidas seda küsida, et tahame neist pilti teha. Kui K neiu käest küsis, siis öeldi, et seda pole vaja isegi küsida, neile väga meeldib pildistamine. Kahjuks neiu ise ei läinud pildile.

Paremalt alustades esimene on see, kes paistab tegelevat administratiivsete küsimustega ja suhtleb klientidega. Teine on see kokk, kes pastat tegi meie viimasel külastamise korral. Kolmas on eelmise korra kokk, kes kala grillis ja nüüd jälle mingi hetk sinna saabus. Vasakul on K ja M.



Kui kunagi Kreetale satute, siis soovitan kindlasti seda kohta külastada:)

teisipäev, 22. märts 2011

Milia pildid



Need pildid on välja sorteeritud 859 tehtud pildist:)

Külas sees https://picasaweb.google.com/116951658964998294616/Milia?authkey=Gv1sRgCJTv_9X-vciLyQE#

Mägitee Miliasse ja tagasi https://picasaweb.google.com/116951658964998294616/TeeMiliasse#

Kui otselinkidega on probleeme, siis minu albumisse peaks pääsema
https://profiles.google.com/116951658964998294616#116951658964998294616/photos

esmaspäev, 21. märts 2011

Kevadkarneval

06. märtsil lõppes kolmenädalane karnevaliperiood suure karnevaliga Rethymnos. Seitsmendast algas ametlikult kevad ja ühtlasi paast, mil ei tarbita isegi õli, rääkimata loomsest toidust. Kuigi teoreetiliselt on karnevali näol tegemist kirikuga seotud nähtusega, siis tegelikult oli see kõike muud, kui kiriklik. Karnevali juured ulatuvad juba Dionysoseni. http://www.explorecrete.com/traditions/apokries-carnival.htm saate lugeda selle traditsiooni kohta.

Rongkäik kui päeva peamine sündmus pidi algama kell 14, sättisime ennast 13 paiku välja, et parkimiskohta leida. Teel oli näha karnevaliriietes inimesi ja Väga Palju autosid, kõik tänavaääred olid neid täis. Võtsime suuna linna suurimasse tasulisse parklasse mere ääres ja lootsime, et seal ehk mõni vaba koht leidub. Selgus, et suure sündmuse puhul on seal parkimine tasuta, valveputkas polnud kedagi ja väravad olid pärani lahti. Alguses paistis küll, et parkla on täis aga oli avatud ka päris mereäärne ala, kuhu liikluskorraldajad meid suunasid ja kus oli veel päris palju kohti. Ilm oli imeilus, soe ja valge, meri rohekassiniselt sätendav. Muidu on siin vihma kallanud vahelduva eduga ja külm olnud ja järgmisel hommikul hakkas jälle kallama.

Parkimiskohta otsides sõitsime mööda väikestest kostümeerituna saabunud gruppidest. Siin on populaarne, et seltskond on ühtemoodi riides. Möödusime näiteks tervest grupist kiviaja inimestest. Koha leidsime kuldse maastikuauto kõrval, millest astus välja karvaste jalgadega tugevalt meigitud nunnaks riietatud mees. Võtsin välja fotoaparaadi, et alustuseks pildistada ilusat merd ja siis ehk ka mõnda kostümeeritud möödujate gruppi. Fotoaparaat oli ilusti tühjaks tõmmatud ja eelnevalt laadima pandud, et saaks põhjalikult pildistada. Vajutasin nuppu aga midagi ei juhtunud. Aku oli koju laadima jäänud. Niipalju siis piltidest. Mingi ettekujutuse võite saada, kui otsite google pilte märksõnadega apokrias crete või spring carnival crete.

Karneval ise oli alguses tore, kuid iga paari meetri tagant paigutatud kõlarite ja rahvamassi vahel palavas seista oli minu jaoks liig ja mingi hetk varjusin veidi eemale seina äärde. Kreeklased on vist küll maailma kõige suurema suitsetajate protsendiga rahvas. Vähe sellest, et pealtvaatajate seas oli palju suitsetajaid, ka karnevali rongkäigus osalejad jalutasid aegajalt suitsetades keset tänavat edasi-tagasi ja isegi aeglaselt mööda tänavat veerevate karnevali masinate otsas seisid kostümeeritud suitsetajad.
Teoreetiliselt ei oleks sel päeval enam tohtinud liha süüa, kuid lihagrille oli pikitud igale nurgale. Kõlaritest tuleva muusika seos sündmuse mõttega (kevade saabumise tähistamine ja sellele kaasa aitamine) jäi minu jaoks selgusetuks. Nii palju, kui aru sain, siis lasti sedasama inglise ja kreeka keelset tümpsu, mida raadiostki iga päev. Mõnedel pealtvaatajatel olid küll kaasas pikad oliivipuu istikud.

Kuigi väidetavalt peaks kevadkarneval olema kogu rahva püha, nii noortele kui vanadele, siis tegelikult olid seal põhiliselt noored ja lastega pered. Rongkäigus oli ka väga palju lapsi. Vanu musta riietatud naisi nägin kogu karnevali jooksul täpselt kahte ja needki kadusid ära enne kui mina esireast eemaldusin. Beebisid ja rasedaid naisi oli küll kahju seal kõlarite vahel vaadata aga enamusel oli ilmselt meeldiv päev.

Kui lapsed ka juba mürast väsisid (mis võttis oluliselt kauem aega kui minul), läksime tuttavaid ja edasi söögikohta otsima. Karnevalipäev oli ilmselt üks aasta parimaid päevi ka kesklinna söögikohtade pidajatele. Kõik kohad olid tihedalt lõbusaid seltskondi täis. Lõpuks läksime sööma linnast välja poolel teel koju. Seal ei saanud ka külastajate puuduse üle kurta, kuid õnneks on kreeklaste külmataluvus meie omast madalam ja kui sees saal oli lõpuni rahvast täis, siis mingi hetk õues olime juba ainsad sööjad. Sõime väga häid suvikõrvitsa-juustu pallikesi:)

Kokkuvõttes on tore, et karnevalil käisime ja olulist osa kultuurist nägime. Ühtlasi sain teada, et edaspidi ei ole karnevalid minu poolt külastamist ootavate nähtuste esireas.

Ülevaade varasemast

Väike pildiline ülevaade siiani toimunust. Olen nüüd katsetanud fotoaparaadi erinevaid programme. Lisaks leidsin, et on võimalik pildistada sõitva auto lahtisest aknast. Elu on kohe rikkam:)

Eile käisime teist korda siin oldud aja jooksul Georgiopolises. Seal ja aegajalt ka muudes kohtades korraldavad siinsed Suur-Britannia kodanikud kasutatud asjade müüke. Need on neile küll rohkem meelelahutuse ja kokkusaamise võimalus, kuid ühtlasi ilmselt ainsad kohad Kreekas, kust saab kasutatud asju, sest kreeklased väldivad sellist kraami. Valdavalt müüakse kastidest inglise keelset ajaviitekirjandust, natuke riideid ja pudipadi ja kooke. Mina otsisin suveseelikut aga siiani on nad müünud talvehooaja riideid. Kui esimesel kahel korral käies (teine kord oli teises külas) jätsid pehmekaanelise sisuga raamatukastid mind suhteliselt külmaks, siis seekord andis asjaolu, et ma ei ole kuu aega raamatukogus käinud, tugevalt tunda. Lahkusin 8 raamatu võrra rikkamana. Tõenäoliselt õnnestus mul välja noppida kogu müügiala kõik mitte-chick-flick raamatud. Alguses tulin ära 6 raamatuga aga kui läksime korraks tagasi, et K saaks oma ostude eest maksta, siis leidsin äärepealsest kastist veel kaks tükki. Siin müüakse kasutatud raamatuid üldiselt 1 euro tükk ja suurema hulga eest on erinevad soodustused. Mõni müüb 3 raamatut 2 euroga, teine 5 raamatut 4 euroga. Ma ei ole neid raamatuid küll veel lugenud (kodus ootas üks laenatud Kreetale kolimise lugu lugemist) aga paistab, et kõige nö kvaliteetsem kirjandus oli kõige soodsam. Viimased kolm raamatut sain hinnaga 50 senti tükk ja nendeks olid *Corfu Banquet - ilukirjanduslik lugu elust Korful koos põhjaliku retseptivaruga. Tahtsin siit kaasa osta retseptiraamatu, mida oleks pidanud minema kalli raha eest päris poodi otsima aga nüüd on see mure ka murtud. Raamat ise paistab sirvides olevat ilus mõnus helge lugemine.
*Kite runner - selle määris müüja mulle praktiliselt pähe, pidi väga hea olema. Sellest on film ka tehtud.
*If nobody speaks of remarkable things - pealkiri tundus paljutõotav. Sisukirjeldus oli ähmane aga müüja ütles minu soovi peale leida midagi, mida saab mitu korda lugeda, et see peaks mulle meeldima. Chick-flickid talle endale ka ei meeldi, seega on lootust, et võib olla hea raamat.
Ülejäänute seas olid kaks sama autori noorteraamatut, mis tundusid mõnusalt vanaaegsed, üks eepiline lugu elust Prantsuse veiniistanduses vastupanuliikumise ajal, üks väga paks raamat, mis loodetavasti sisaldab palju aiapidaja elulaadi kirjeldusi ja üks loodetavasti lõbus lugu laulvast vanaemast, kes peab enda elu korda saamise käigus lapselapsele paar elulist asja õpetama.

Igatahes olen ma nüüd varustatud pikaks reisiks läbi Euroopa tagasi Eestisse. Mis loodetavasti algab juba aprilli alguses:) Igatsus Eesti järele on suur. Eriti tahaks Võrumaale kõndima ja inimesi näha.

Pärast raamatute jahti käisime jällegi sealses rannas. Pildid ei ole veel arvutisse tõmmatud. Ammust ajast on veel pooleli kevadkarnevali sissekanne. Selle loodan ka lõpetada enne, kui Milia kohta lugeda saate:) Internet on viimastel päevadel ära ja olemas olles katkendlik olnud. Seega kiiret tegutsemist ei saa lubada.

Kiirtee vaated








Rannas jälle. Auto aku laadimiseks oli vaja pikemalt sõita, käisime kaugemal rannas:)

Sõbralik rannakiisu
















Jalutamas















Apelsiniõis




neljapäev, 17. märts 2011

Peagi

Nüüd on siis Milia ökokülas käidud:) 834 pilti ja 10,5 lk märkmeid ootavad korrastamist. Võimas ja inspireeriv kogemus oli. Kreeta jaoks oli seal erakordselt mitmekesine taimestik ja mets (iseenesest juba Kreetal haruldane nähtus) lõhnas nagu Eestis. Kodune tunne oli seal, üsna sarnane oma külaks valitud kohale. Mägede mõõtmed on muidugi võrreldamatud. Enne Miliat kogunenud pilte on ka juba nii palju, et ilmselt siia ei hakka neid üles panema ja tekitan miski albumi.

www.milia.gr soovitan külastada:) Hooaja sees, ehk alates maist, sinna mahtumiseks tuleb väga pikalt ette teatada. Sügiseks ehk saab veel. Me olime praegu ühel päeval ainsad külalised, teistel päevadel oli peale meie veel 1-2 seltskonda.

teisipäev, 8. märts 2011

Kes on külastanud ökoküla

Järgmine ajakiri KoguKonnad ilmub aprillis. Varasemaid numbreid saab lugeda www.kogukonnad.ee -> vasakul menüüs ajakiri "KoguKonnad" või http://kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&id=1&Itemid=74

Oleks tore teha seekord ökokülade külastamise kogemuste eri:)
Seega kõik, kes on külastanud mõnda ökoküla või ka lihtsalt eeskujulikku ökotalu, on oodatud kirjutama:)
Kirjutada võib nii Eestist kui välismaalt.

Mõned märksõnad, millest võiksite kirjutada:
*miks te sinna külla või tallu läksite
*küla/talu tutvustus - kus nad tegutsevad, millest oma tegemistes lähtuvad, millega tegelevad jms + kõik, mis endale oluline tundub
*mida seal olles õppisite ja mida oleks teistel küladel/taludel neilt õppida

Pildid on ka oodatud:) Kõik tekstid, pildid ja vihjed võib saata kas ivooglaid (at) gmail.com või ajakiri (at) kogukonnad.ee hiljemalt 7. aprilliks.

Rannas, söömas ja külade vahel

Eelmisel neljapäeval käisime Iraklios, sest autol oli vaja paranduses käia. See tähendas, et minu hommikupoolik möödus lastega ootamatult lähedal avastatud rannas. Oli ilus soe päev, vahepeal läksime isegi eemale põõsaste alla varju, et mitte päikesepistet saada. Suure osa lõbustusest pakkusid merega ühendatud lombis ujunud linnud. Pildile sain ainult suuremad. Lisaks olid seal veel pisemad peenikeste pikkade jalgadega linnud, kes ligi ei tulnud ja askeldasid eemal. Teine suurem lõbustaja olid merekarbid. Aegajalt jalutasid rannas kohalikud merekarbiotsijad, kes ehk kasutasid neid turistividinate valmistamiseks. Üks hetk ristus meie rada ühe mehe omaga, kes oli tükk aega eemal midagi korjanud. Ta andis oma koti põhja kogutud karbid kõik lastele.

Sõit Irakliosse oli ilus, ümberringi mäed ja merevaated. Aegajalt võis päris tee ääres kohata kitsi rahulikult söömas ja autojuhte ehmatamas. Linnas sees eriti midagi pildistamisväärset ei olnud aga me palju ei kõndinud ka. Enne pikemat jalutuskäiku lõppes reis ootamatult, kui ühe lapse sõrm autoukse vahele jäi ja viga sai, misjärel me koju sõitsime.

Pildid on kõik rannast. Kui auto korda sai ja me rannast lahkusime, otsisime kohta, kus süüa. Sõitsime kesklinna ja hakkasime vaatama, kus näeb sedamoodi välja, et seal süüa saaks. Esimene koht, kuhu sisse astusime, osutus kohvikuks. Teiseks leidsime sobiva koha. Kahjuks seal ühtegi pilti ei teinud ja kuigi jätsin meelde nime Pantopoleio, mis oli ka kõigi purkide peal, selgus, et see on üldine nimetus söögikohtadele ja koha oma nimi ja aadress jäigi teadmata. Asub see suure Hellenic Post`i vastas ja Labrakis Auto Service kõrval. Igal juhul on kindlasti tegemist ühega parematest söögikohtadest Iraklios. Ukse kõrval seina ääres on maast laeni riiul kohapeal orgaaniliselt valmistatud hoidiseid, mis on nii müügiks kui kokale kasutamiseks. Ühe korra nägin, kui sealt võeti purk ja viidi kööki. Leidsime kena nurgalaua, mis omas läbi klaasi vaadet otse gaasipliidile, millel kokk süüa valmistas. Kogu kohta paistsid käigus hoidvat kaks noort meest, kellest üks tegi süüa ja teine oli leti taga, tõi toite lauda ja istus klientide juures lauas. Kui teine vahepeal ära käis, siis kokk tegeles telefoni ja muuga ka. Menüü oli ainult kreeka keeles, lasime seda endale inglise keeles seletada.

Olin varem lugenud, kuidas Vahemeremaadesse reisinud inimesed vaimustuvad toiduainete maitsest, et asjad maitsevad hoopis teistmoodi, kui Eestis, sest on rohkem päikest saanud. Mul Kreetal sellist kogemust siiani ei olnud, värsked puu- ja köögiviljad olid head küll, eriti keset talve, aga parematel päevadel on nad Eestis samamoodi maitsenud. Seal oli küll kõik nii hea, et juba suutäis tomatit Kreeka salatis tundus väga eriline. Seal sõin esimest korda õliga saia, mis osutus imeheaks. Iga laua peal oli väike klaaskannuke õliga, mille sees värsked maitsetaimed. Lisaks tavalisele saiale süüakse siin igale poole kõrvale odrakuivikuid, mida õlis pehmendatakse. Siin on kombeks, et laua peale tellitakse ühised toidud ja igaüks saab eraldi väikse taldriku, kuhu endale tõsta. Üksi oleks ilmselt raske siin väljas söömas käia, sest toidu osad on ühekaupa tellitavad ja igaühte on terve taldrikutäis. Aga seltskonnaga on tore.
Ära tulles ostis K. veel ühtteist hoidiste riiulilt kaasa ja kauba peale kingiti pudel maitseäädikat.

Peale rannapilte tulevad pildid ühest järjekordsest jalutuskäigust külade vahel. Tegelikult siin ei ole veel ühtlane õitemeri, kõik õitsev on nii eriline, et olen sellest lähedalt pilte teinud. Täna on hommikust saadik vihma valanud, vahepeal tuli rahet ka.





































Lapsed leidsid rannast kurgi














Väljaulatuval kaljunukil on lennukite maandumisrada






Apelsinipuu


Apelsiniaed orus








Esimesed noored viinapuulehed






Aias


Ühed mu lapsepõlve lemmiklilled, mida kodu lähedal metsaalune täis oli. Siin on nad suuremad.





Küla postkastid:)






Ilmselt greipfruut




Viljad ja õied korraga


Salvei


Siin on nii, et maja valmis saades tuleb maksta maksu. Maksu vältimiseks on paljudel majadel katusel orad püsti - ilmselgelt on ehitus alles käimas. Pea kõigil majadel on katusel päikesepaneel ja veepaak. Öko energialahenduse kõrval kasutatakse katuse veepidavuse suurendamiseks vedelat plastmassi.


Kumkvaadid