Suvesse sobivad ahjupajad sama hästi, kui sügisesse. Eriti vihmase ilmaga.
Võta parajasti kodus olevaid köögivilju. Näiteks sobivad hästi kokku:
1 sibul
1 suur kaalikas
1 nuikapsas
4-5 porgandit
2-3 suvikõrvitsat
4-5 tomatit
oliiviõli
punet vm meeldivaid maitsetaimi
soola
kuuma vett
Tükelda kõik köögiviljad. Kuumuta sibul, kaalikas, porgandid, suvikõrvitsad pliidil oliiviõliga klaasjaks. Mina kuumutan tavaliselt iga köögivilja eraldi ja valan järjest õlitatud ahjupotti. See võtab päris palju aega ja võib ka kõike koos kuumutada. Tomati võib panna kuumutamata või hautada eelnevalt püreeks. Tulemus on oluliselt erinev, kuid mõlemat pidi meeldiv. Nuikapsast ma ei ole eelnevalt kuumutabud. Lisa köögiviljadele maitseained ja kuuma vett. Vee kogus sõltub sellest, kui supist või kuiva rooga soovid. Alati on mõtet katsetada mitut moodi:) Hauta ahjus 200 C umbes 1h. Lase jahtuda talutavale soojusastmele. Naudi.
Kuvatud on postitused sildiga Kööginurgake. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kööginurgake. Kuva kõik postitused
laupäev, 30. juuli 2011
Suvine salat
Suvel ja tegelikult üldse igal ajal on kõige parem teha salatit sellest, mis parajasti käepärast juhtub olema. Eeldusel, et käpärast on kvaliteetseid söödavaid asju. Hiljuti said juhuslikult kokku järgnevad koostisosad ja selgus, et nad sobisid väga hästi.
Suur kahe käe peotäis salatilehti peeneks ribastatuna
3 väiksemat kurki tükeldatuna
u. 8 redist tükeldatuna
1 nuikapsas koorituna ja tükeldatuna
1,5 noort värsket suvikõrvitsat tükeldatuna
peotäis basiilikut rebituna
veidi tilli hakituna
värsket õitsvat punet, lehed ja õied varre küljest eemaldatuna hakitult
oliiviõli
veidi pruune suhkruterasid
Kõik hästi läbi segada ja lasta veidi maitsetel seguneda.
PS. Kokku 30 maha pandud põõsasoaseemnest on ikka veel ainult 3 taime üleval. Aga neil on see-eest juba tillukesed oad küljes:) Lina õitseb. Spinat on kindlalt üles tulnud. Saialilledel on pungad. Potist peenrasse ümber istutatud basiilik ja spinat on tublisti kosunud. Üle-eile istutasin sidrunmelissi ka potist peenrasse ümber.
Suur kahe käe peotäis salatilehti peeneks ribastatuna
3 väiksemat kurki tükeldatuna
u. 8 redist tükeldatuna
1 nuikapsas koorituna ja tükeldatuna
1,5 noort värsket suvikõrvitsat tükeldatuna
peotäis basiilikut rebituna
veidi tilli hakituna
värsket õitsvat punet, lehed ja õied varre küljest eemaldatuna hakitult
oliiviõli
veidi pruune suhkruterasid
Kõik hästi läbi segada ja lasta veidi maitsetel seguneda.
PS. Kokku 30 maha pandud põõsasoaseemnest on ikka veel ainult 3 taime üleval. Aga neil on see-eest juba tillukesed oad küljes:) Lina õitseb. Spinat on kindlalt üles tulnud. Saialilledel on pungad. Potist peenrasse ümber istutatud basiilik ja spinat on tublisti kosunud. Üle-eile istutasin sidrunmelissi ka potist peenrasse ümber.
teisipäev, 17. mai 2011
Jäätise-banaanikokteil
Vaniljejäätise segasin 35% rõõsa koorega ühtlaseks.
Tükeldasin hulka 1 suure banaani
Lisasin 3 kuivatatud ploomi
Ja 2 tera kardemoni.
Mikserdasin kõik saumikseriga kokku. Väga hea tuli:) Eriti heaks läks veel peale öö külmkapis veetmist. Kardemoniterad tulid küll praegu tassipõhjast tervena välja aga maitset neist ikkka veidi jäi. Minu meelest sobib paremini lusikaga kreemina söömiseks kui joomiseks.
Tükeldasin hulka 1 suure banaani
Lisasin 3 kuivatatud ploomi
Ja 2 tera kardemoni.
Mikserdasin kõik saumikseriga kokku. Väga hea tuli:) Eriti heaks läks veel peale öö külmkapis veetmist. Kardemoniterad tulid küll praegu tassipõhjast tervena välja aga maitset neist ikkka veidi jäi. Minu meelest sobib paremini lusikaga kreemina söömiseks kui joomiseks.
laupäev, 8. jaanuar 2011
2010 ja 2011
2010 oli tore aasta. Jälle tutvusin paljude huvitavate uute inimestega ja osalesin huvitavates ettevõtmistes. Mõned olulised asjad said alguse ja mõned varem alustatud asjad said tublisti hoogu juurde. Minu tutvusring on viimastel aastatel iga aastaga oluliselt laienenud. Sel aastal oli tavalisest rohkem seltskondlikku olemist. Käisin kokkutulekutel, seminaridel, osalesin koos tegemistes, veetsin lihtsalt toredate inimeste seltsis aega. Lisaks sain kamina ees kiiktoolis kududa (ammune igatalvine unistus), lastega piparkooke teha, lehti riisuda, maal elada, õppisin efektiivsemalt ahju kütma, omandasin mõned igas olukorras sobivad alusretseptid...
Koduõppe suvepäevad olid säravad nagu ikka. Seekord oli seal üle pika aja jälle hulgaliselt inimesi, kes varem pole käinud. Rõõmustav on, et pidevalt tuleb juurde koduõppehuvilisi noori peresid. Ökokogukondade kokkutulek oli samuti meeldejääv sündmus ja ka mõtlemapanev. Inspireeriv oli veel aasta lõpus liituda ajakirja KoguKonnad tegemisega.
Ilmselt kõige olulisem sel aastal oli tugev edasiliikumine küla unistuses. Selgus, et on päris palju inimesi, kel ka sarnane unistus. Hea oli käia erinevaid võimalikke külakohti vaatamas. Hetkel on projekt talveunes, kuid usun, et peagi ärkab taas, kui ilmad lubavad jälle suurtelt teedelt kõrvale astuda.
Kohe teisel kohal on harmoonilise kodu kursuse alustamine. See on olnud rõõm igas mõttes. Unistuste töö, mida aktiivselt otsisin:)
Halb oli see, et olin 2010 aastal lausa kaks korda pikemalt haige, mis on viimaste aastatega võrreldes väga palju. Viimane algas enne aastavahetust ja kestab siiani, kuigi nüüd on juba oluliselt parem. Teine kord kulges kergemalt ka kui esimene.
Ilm on 2010 aastal olnud küll kena, kuid siiski minu jaoks äärmuslik. Talv oli liiga pikk, kevadest mäletan fakti, et olid sinililled ja ojad vulisesid aga tunnet, et kevadet oleks piisavalt olnud, ei jäänud. Kohe läks üle kuumaks suveks, mil ma küll liikusin palju ringi aga igal võimalikul juhul ikka varjusin. Sügis oli meeldivalt värviline ja piisavalt pikk, kuigi juba suve alguses peale hetkelist kergendustunnet oli hirm, et kauaks seda sooja on ja kohe tuleb uus talv peale. Õnneks ei olnud eriti pimedat porist aega, vähemalt minu jaoks maal, kus kõik oli ümberringi kas värviline või valge ja pimedatel õhtutel ma välja ei kippunud. Nüüd ongi jälle talv ja kuigi mulle muidu väga meeldib valge talv ja ei tohiks kurta, siis ikkagi on aegajalt tekkinud ebatavaline tahtmine minna talve veetma soojale maale. Sel talvel ma ei ole käinud kordagi metsas lumiseid vaateid imetlemas, rääkimata kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest, mis on niigi haruldused minu puhul. Selle eest olen saanud palju hubaselt toas olla, viimasel ajal on tekkinud komme sisustada iga vaba hetke kudumisega (praegugi on vardad arvuti kõrval, et täita aeglasemalt liikuvaid kohti) ja kirjutada olen saanud palju.
2009 lõpus seadsin omale kolm suuremat eesmärki ja tegelikult ühtegi neist ei täitnud. Itaaliasse oli võimalus minna kaks korda, kuid see ei olnud siiski piisavalt atraktiivne, et esimesel võimalusel rohkem pingutada ja teist võimalust üdse vastu võtta. Veebruarist hakkas juba küla projekt hoogsalt liikuma ja siis tundus olulisem olla Eestis. Kunagi ma jõuan ikka Itaaliasse ka:)
Teine eesmärk oli rohkem kirjutada ja seda ma tegelikult tegin ka. Eesmärk oli küll üks konkreetne tekst ja see jäi kirjutamata, kuid täiesti ette planeerimatult kirjutasin seoses kursusega palju ja põhjalikult teemal, millel olen juba aastaid mõelnud ja millest olen ka varem tahtnud kirjutada.
Kolmanda eesmärgi täitmise võib küll üheselt läbi kukkunuks kuulutada ja tuleb 2011 aastasse üle kanda. Kuigi vähemalt eeltingimusi selle eesmärgi täitmiseks on praegu ilmselt rohkem täidetud kui aasta tagasi.
2011 aastaks otsustasin võtta pisi-eesmärgid, mille saavutamine aitab täiustada olemasolevat. Näiteks otsustasin, et on vaja õppida mütsi kuduma. Müts sai valmis vahetult enne aastavahetust:) Ilus kellukakujuline tuli. Kudusin tunde järgi, sest juhenditega pole siiani õnnestunud.
Veel otsustasin, et on vaja õppida leiba küpsetama nii, et see iga kord korralikult välja ka tuleb. Sest siiani on olnud nii, et vahel tuleb väga hea ja vahel ei kõlba üldse. Võtsin kasutusele oma isikliku leivaraamatu, kuhu panen iga kord leiba tehes kirja, mida täpselt tegin ja mis välja tuli. Siis saan nende märkmete põhjal järgmine kord paremini teha.
Võtsin ühe kaustiku ka alati kindlalt õnnestunud ja poolehoidu leidnud retseptide jaoks. Siiani on retseptikaustikutes mul olnud segamini oma juhuslikult välja kukkunud retseptid, millede tegevusjuhend ei luba mul endalgi asjade käiku meenutada ja mitte kunagi proovitud aga huvitavana tundunud mujalt ümber kirjutatud retseptid. Uuest saab loodetavasti see kaustik, mida lapselapsed paljundama ja jagama hakkavad, sest neid retsepte saab igat pidi keerata ja oludele kohandada:)
Suurematest eesmärkidest jätkan kindlasti küla suunas liikumisega ja kursusega. KoguKonnade ajakiri jätkab ka eeldatavasti ilmumist, kuigi rahalist toetust me ei saanud. No ja eelmisest aastast üle kanduv eesmärk ka. Kokkuvõttes ikkagi päris palju. Usun, et tuleb sisukas aasta:)
Head uut aastat ei sobi enam soovida, soovin siis imelist käimasolevat aastat! :)
Koduõppe suvepäevad olid säravad nagu ikka. Seekord oli seal üle pika aja jälle hulgaliselt inimesi, kes varem pole käinud. Rõõmustav on, et pidevalt tuleb juurde koduõppehuvilisi noori peresid. Ökokogukondade kokkutulek oli samuti meeldejääv sündmus ja ka mõtlemapanev. Inspireeriv oli veel aasta lõpus liituda ajakirja KoguKonnad tegemisega.
Ilmselt kõige olulisem sel aastal oli tugev edasiliikumine küla unistuses. Selgus, et on päris palju inimesi, kel ka sarnane unistus. Hea oli käia erinevaid võimalikke külakohti vaatamas. Hetkel on projekt talveunes, kuid usun, et peagi ärkab taas, kui ilmad lubavad jälle suurtelt teedelt kõrvale astuda.
Kohe teisel kohal on harmoonilise kodu kursuse alustamine. See on olnud rõõm igas mõttes. Unistuste töö, mida aktiivselt otsisin:)
Halb oli see, et olin 2010 aastal lausa kaks korda pikemalt haige, mis on viimaste aastatega võrreldes väga palju. Viimane algas enne aastavahetust ja kestab siiani, kuigi nüüd on juba oluliselt parem. Teine kord kulges kergemalt ka kui esimene.
Ilm on 2010 aastal olnud küll kena, kuid siiski minu jaoks äärmuslik. Talv oli liiga pikk, kevadest mäletan fakti, et olid sinililled ja ojad vulisesid aga tunnet, et kevadet oleks piisavalt olnud, ei jäänud. Kohe läks üle kuumaks suveks, mil ma küll liikusin palju ringi aga igal võimalikul juhul ikka varjusin. Sügis oli meeldivalt värviline ja piisavalt pikk, kuigi juba suve alguses peale hetkelist kergendustunnet oli hirm, et kauaks seda sooja on ja kohe tuleb uus talv peale. Õnneks ei olnud eriti pimedat porist aega, vähemalt minu jaoks maal, kus kõik oli ümberringi kas värviline või valge ja pimedatel õhtutel ma välja ei kippunud. Nüüd ongi jälle talv ja kuigi mulle muidu väga meeldib valge talv ja ei tohiks kurta, siis ikkagi on aegajalt tekkinud ebatavaline tahtmine minna talve veetma soojale maale. Sel talvel ma ei ole käinud kordagi metsas lumiseid vaateid imetlemas, rääkimata kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest, mis on niigi haruldused minu puhul. Selle eest olen saanud palju hubaselt toas olla, viimasel ajal on tekkinud komme sisustada iga vaba hetke kudumisega (praegugi on vardad arvuti kõrval, et täita aeglasemalt liikuvaid kohti) ja kirjutada olen saanud palju.
2009 lõpus seadsin omale kolm suuremat eesmärki ja tegelikult ühtegi neist ei täitnud. Itaaliasse oli võimalus minna kaks korda, kuid see ei olnud siiski piisavalt atraktiivne, et esimesel võimalusel rohkem pingutada ja teist võimalust üdse vastu võtta. Veebruarist hakkas juba küla projekt hoogsalt liikuma ja siis tundus olulisem olla Eestis. Kunagi ma jõuan ikka Itaaliasse ka:)
Teine eesmärk oli rohkem kirjutada ja seda ma tegelikult tegin ka. Eesmärk oli küll üks konkreetne tekst ja see jäi kirjutamata, kuid täiesti ette planeerimatult kirjutasin seoses kursusega palju ja põhjalikult teemal, millel olen juba aastaid mõelnud ja millest olen ka varem tahtnud kirjutada.
Kolmanda eesmärgi täitmise võib küll üheselt läbi kukkunuks kuulutada ja tuleb 2011 aastasse üle kanda. Kuigi vähemalt eeltingimusi selle eesmärgi täitmiseks on praegu ilmselt rohkem täidetud kui aasta tagasi.
2011 aastaks otsustasin võtta pisi-eesmärgid, mille saavutamine aitab täiustada olemasolevat. Näiteks otsustasin, et on vaja õppida mütsi kuduma. Müts sai valmis vahetult enne aastavahetust:) Ilus kellukakujuline tuli. Kudusin tunde järgi, sest juhenditega pole siiani õnnestunud.
Veel otsustasin, et on vaja õppida leiba küpsetama nii, et see iga kord korralikult välja ka tuleb. Sest siiani on olnud nii, et vahel tuleb väga hea ja vahel ei kõlba üldse. Võtsin kasutusele oma isikliku leivaraamatu, kuhu panen iga kord leiba tehes kirja, mida täpselt tegin ja mis välja tuli. Siis saan nende märkmete põhjal järgmine kord paremini teha.
Võtsin ühe kaustiku ka alati kindlalt õnnestunud ja poolehoidu leidnud retseptide jaoks. Siiani on retseptikaustikutes mul olnud segamini oma juhuslikult välja kukkunud retseptid, millede tegevusjuhend ei luba mul endalgi asjade käiku meenutada ja mitte kunagi proovitud aga huvitavana tundunud mujalt ümber kirjutatud retseptid. Uuest saab loodetavasti see kaustik, mida lapselapsed paljundama ja jagama hakkavad, sest neid retsepte saab igat pidi keerata ja oludele kohandada:)
Suurematest eesmärkidest jätkan kindlasti küla suunas liikumisega ja kursusega. KoguKonnade ajakiri jätkab ka eeldatavasti ilmumist, kuigi rahalist toetust me ei saanud. No ja eelmisest aastast üle kanduv eesmärk ka. Kokkuvõttes ikkagi päris palju. Usun, et tuleb sisukas aasta:)
Head uut aastat ei sobi enam soovida, soovin siis imelist käimasolevat aastat! :)
pühapäev, 19. detsember 2010
Porgandi-pähklikook
Jõulutoitude raamatust ühe jõulukoogi retsepti alusel tegin nii:
vahustasin u. 150g võid puulusikaga u. 200g fariinsuhkruga
vahustasin ühekaupa või hulka 2 muna
segasin ühes kausis kokku:
u. 125g purustatud kreeka pähkleid (retseptis oli 50g)
u. 100g rosinaid (retseptis oli 175g)
1 apelsini riivitud koore
3 riivitud porgandit (retseptis oli 175g)
heldelt kaneeli
tiba purustatud muskaatpähklit
teises kausis segasin 3dl nisujahu (retseptis oli 200g), tiba soola ja 1 tl küpsetuspulbrit
osa jahusegu segasin pähklisegu hulka
Ühendasin kõik segud tainaks. Retseptis oli veidi piima ka taina pehmendamiseks aga selle ma unustasin ja puudust ei tundnudki.
Küpsetasin võiga määritud leivavormis 190 C kuni pealt oli ilus kuldpruun ja tikk kuivaks jäi. Hästi hea kook:)
vahustasin u. 150g võid puulusikaga u. 200g fariinsuhkruga
vahustasin ühekaupa või hulka 2 muna
segasin ühes kausis kokku:
u. 125g purustatud kreeka pähkleid (retseptis oli 50g)
u. 100g rosinaid (retseptis oli 175g)
1 apelsini riivitud koore
3 riivitud porgandit (retseptis oli 175g)
heldelt kaneeli
tiba purustatud muskaatpähklit
teises kausis segasin 3dl nisujahu (retseptis oli 200g), tiba soola ja 1 tl küpsetuspulbrit
osa jahusegu segasin pähklisegu hulka
Ühendasin kõik segud tainaks. Retseptis oli veidi piima ka taina pehmendamiseks aga selle ma unustasin ja puudust ei tundnudki.
Küpsetasin võiga määritud leivavormis 190 C kuni pealt oli ilus kuldpruun ja tikk kuivaks jäi. Hästi hea kook:)
Õunaplaadikook
Inspireerituna http://elinakokkab.blogspot.com/2009/09/vurtsikas-ounaplaadikook.html retseptist tegin sellise õunakoogi:
vahustasin 4 muna paari peotäie suhkruga
segasin munade hulka odrajahu ja kaerahelbeid umbes vahekorras 3:2 kuni tainas oli tihe
jahu hulka segasin 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, tubli näputäie ingveripulbrit
sulatasin peaaegu 200g võid, riibusin vahu pealt ja kasutasin ainult selget vedelat osa ilma põhjavajunud osata
sulava või sisse panin 2 tera nelki, mille pärast välja võtsin
segasin sulavõi tainasse
lisasin veidi sojapiima
Patsutasin taina võiga määritud plaadile ja lõikusin peale õunaviilud. Õuna sai tihedalt, 8 tk keskmise suurusega kulus. Kõige peale raputasin veel suhkrut.
Küpsetasin alguses 190 C 60 minutit ja siis veel 200 C 10 minutit.
Tuli mõnus krõbe aga mitte üleküpsenud põhi kreemise õunakattega:) Ingver sobib siia hästi. Nelki pole tunda, ehk purustatult oleks rohkem.
vahustasin 4 muna paari peotäie suhkruga
segasin munade hulka odrajahu ja kaerahelbeid umbes vahekorras 3:2 kuni tainas oli tihe
jahu hulka segasin 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, tubli näputäie ingveripulbrit
sulatasin peaaegu 200g võid, riibusin vahu pealt ja kasutasin ainult selget vedelat osa ilma põhjavajunud osata
sulava või sisse panin 2 tera nelki, mille pärast välja võtsin
segasin sulavõi tainasse
lisasin veidi sojapiima
Patsutasin taina võiga määritud plaadile ja lõikusin peale õunaviilud. Õuna sai tihedalt, 8 tk keskmise suurusega kulus. Kõige peale raputasin veel suhkrut.
Küpsetasin alguses 190 C 60 minutit ja siis veel 200 C 10 minutit.
Tuli mõnus krõbe aga mitte üleküpsenud põhi kreemise õunakattega:) Ingver sobib siia hästi. Nelki pole tunda, ehk purustatult oleks rohkem.
reede, 26. november 2010
Tali tuli
Sel aastal tuli talv täpselt õigel ajal ja õiget moodi:)
Maal minu akna taga istuvad puuokstel ja heinakõrtel leevikesed ja tihased. Ma ei mäletagi, millal viimati leevikesi nägin. Küllap see eelmisel talvel oli aga tundub nii ammu.
Täna hommikul ärgates oli väljas valge, kuid suur kuu säras taevas. Samal ajal tõusis metsa tagant roosa kumaga päike, mis teist tuba sooja valgusega täitis. Kui päike ise kuldsena metsa kohale jõudis, tundus, et päikesetervitus on kohane. Hommikust sõin seljaga vastu ahju istudes ja päikest vaadates. Kraadiklaas aknal näitas -15C.
Idüll sai aga veidi teise varjundi, kui hakkasin lahkuma, et Tartusse hääletada. Selgus, et võti ei taha kohe üldse lukku keerata uksel, mis isegi üllatuslikult kergelt ja tihedalt sulgus. Pärast siin viimati mainimist on seda üks kord veel lihvitud ja eile veel ei sulgunud ta ikka piisavalt tihedalt. Nüüd sulgus ilusti aga võti ei keeranud. Kangutasin seda tükk aega edutult. Vahepeal tuli lausa nutt peale aga sain kohe aru, et olukord ei ole üldse seda väärt. Kaalusin võimalust võtit tangidega keerata, kuid leidsin, et tangid hammustaks pigem võtme pooleks kui keeraks. Kaks tihast istusid maja ees pirnipuu oksal ja jälgisid mind huviga. Mulle oleks meeldinud mõelda, et nad elavad mulle kaasa aga tegelikult huvitas neid ilmselt, millal pääseb tagasi ukse kõrvale pidusöögile, mille minu väljumine oli katkestanud. Palusin tihaseid, et nad aitaks ukse kinni saada. Selle peale lendasid mõlemad minema maja nurga taha. Leidsin, et igatahes ma siia ei jää ja ust lahti ka ei jäta, seega peab mingi lahendus leiduma. Lükkasin ust mitu korda kinni, veendumaks, et ikka tõesti on tihedalt. Proovisin lahtise ukse lukku keerata, ikka edutult. Aga seestpoolt snepper töötas ilusti. Seega seest saaks lukku panna. Aga kuidas ma ise välja saaks? Otsustasin proovida avada tagumist ust, mis mõni nädal tagasi talveks kinni taoti kuna oli lootuselt paisunud. Ja see avanes:) Lihtsalt ja sujuvalt nagu ei teaks talvest midagi. Ja sulgus sama lihtsalt. Küllap tihased oma nurga taha lendamisega tahtsid mind teisele poole suunata:)
Karge talv päikeses sillerdava lume ja helesinise taevaga on ilus küll aga õiget rõõmu on maal elamisest ainult siis, kui on vabadus ära käia. Nüüd mõtlengi, mismoodi tulevikus oma kodus uste probleemi lahendada, et nad esimese talvega mind halliks ei ajaks.
Hääletama otsustasin täna minna teises suunas, kui tavaliselt. Tavaliselt lähen kõigepealt Tartust kaugemale, et jõuda suurele maanteele, kus palju autosid liigub. Seekord läksin mööda metsavaheteed Tartu poole ja lootsin, et ehk keegi ikka liigub veel siin ka. Suurema asulani oli umbes 10 km. Esimesed paar km läksid lennates rõõmust, et ikka ukse kinni ja tulema sain. Tee ääres heinamaal nägin täna selles piirkonnas esimest korda metskitsi, kolm tükki korraga. Kõik väikesed teed metsa ääres tundusid kutsuvad, lumised katused eemal puude vahel... Kokku kõndisin vast 4-5 km ja saingi auto peale:) Ja suurema asula äärest võttis juba teine auto peale ja tõi Tartusse. Tartus on õhtul natuke jõulutunne, kui kõik puud on lumega kaetud ja tuled säravad. Maal ei ole, ainult puhas lumi... Raadios arutatakse iga päev, kas võiks juba jõululaule lasta aga mina pole ühtegi kuulnud. Mulle meeldiks küll.
Kööginurgas tegin hiljuti kooki kõrvitsakastmega.
Kastmeks sulatasin ja hautasin ühe paki (vast 300g) külmutatud kõrvitsat veidikese vee, suhkru ja 0,5 sidruni sisuga (pigistasin mahla kõigepealt välja ja siis panin sisu järele) pehmeks ja püreerisin. Kastmel oleks võinud lasta jahtuda ka aga mul oli taigen juba poole peal ja lisasin kastet soojalt taignasse, päris kuum enam polnud. Kook tuli ikka hea. Kaste sobis ka riisiroa hulka segamiseks.
Koogiks
Sulatasin u. pool pakki (vast 90g) võid ja riibusin vahu pealt ära.
Kloppisin 3 muna kahvliga lahti.
Segasin sulavõi munade hulka.
Lisasin mõned peotäied speltajahu, 1 väikse paki vaniljepudingu pulbrit (mida polnud maitsest üldse tunda), tiba soola, veidi suhkrut, 0,5 tl küpsetuspulbrit.
Segasin sisse 10 spl kõrvitsakastet ja veel jahu.
Valasin taina võiga määritud madalasse vormi ja küpsetasin kütteahjus umbes 50 minutit.
Koogilõikude kõrvale panin jälle kõrvitsakastet. Hea lihtne teekõrvane kook.
Maal minu akna taga istuvad puuokstel ja heinakõrtel leevikesed ja tihased. Ma ei mäletagi, millal viimati leevikesi nägin. Küllap see eelmisel talvel oli aga tundub nii ammu.
Täna hommikul ärgates oli väljas valge, kuid suur kuu säras taevas. Samal ajal tõusis metsa tagant roosa kumaga päike, mis teist tuba sooja valgusega täitis. Kui päike ise kuldsena metsa kohale jõudis, tundus, et päikesetervitus on kohane. Hommikust sõin seljaga vastu ahju istudes ja päikest vaadates. Kraadiklaas aknal näitas -15C.
Idüll sai aga veidi teise varjundi, kui hakkasin lahkuma, et Tartusse hääletada. Selgus, et võti ei taha kohe üldse lukku keerata uksel, mis isegi üllatuslikult kergelt ja tihedalt sulgus. Pärast siin viimati mainimist on seda üks kord veel lihvitud ja eile veel ei sulgunud ta ikka piisavalt tihedalt. Nüüd sulgus ilusti aga võti ei keeranud. Kangutasin seda tükk aega edutult. Vahepeal tuli lausa nutt peale aga sain kohe aru, et olukord ei ole üldse seda väärt. Kaalusin võimalust võtit tangidega keerata, kuid leidsin, et tangid hammustaks pigem võtme pooleks kui keeraks. Kaks tihast istusid maja ees pirnipuu oksal ja jälgisid mind huviga. Mulle oleks meeldinud mõelda, et nad elavad mulle kaasa aga tegelikult huvitas neid ilmselt, millal pääseb tagasi ukse kõrvale pidusöögile, mille minu väljumine oli katkestanud. Palusin tihaseid, et nad aitaks ukse kinni saada. Selle peale lendasid mõlemad minema maja nurga taha. Leidsin, et igatahes ma siia ei jää ja ust lahti ka ei jäta, seega peab mingi lahendus leiduma. Lükkasin ust mitu korda kinni, veendumaks, et ikka tõesti on tihedalt. Proovisin lahtise ukse lukku keerata, ikka edutult. Aga seestpoolt snepper töötas ilusti. Seega seest saaks lukku panna. Aga kuidas ma ise välja saaks? Otsustasin proovida avada tagumist ust, mis mõni nädal tagasi talveks kinni taoti kuna oli lootuselt paisunud. Ja see avanes:) Lihtsalt ja sujuvalt nagu ei teaks talvest midagi. Ja sulgus sama lihtsalt. Küllap tihased oma nurga taha lendamisega tahtsid mind teisele poole suunata:)
Karge talv päikeses sillerdava lume ja helesinise taevaga on ilus küll aga õiget rõõmu on maal elamisest ainult siis, kui on vabadus ära käia. Nüüd mõtlengi, mismoodi tulevikus oma kodus uste probleemi lahendada, et nad esimese talvega mind halliks ei ajaks.
Hääletama otsustasin täna minna teises suunas, kui tavaliselt. Tavaliselt lähen kõigepealt Tartust kaugemale, et jõuda suurele maanteele, kus palju autosid liigub. Seekord läksin mööda metsavaheteed Tartu poole ja lootsin, et ehk keegi ikka liigub veel siin ka. Suurema asulani oli umbes 10 km. Esimesed paar km läksid lennates rõõmust, et ikka ukse kinni ja tulema sain. Tee ääres heinamaal nägin täna selles piirkonnas esimest korda metskitsi, kolm tükki korraga. Kõik väikesed teed metsa ääres tundusid kutsuvad, lumised katused eemal puude vahel... Kokku kõndisin vast 4-5 km ja saingi auto peale:) Ja suurema asula äärest võttis juba teine auto peale ja tõi Tartusse. Tartus on õhtul natuke jõulutunne, kui kõik puud on lumega kaetud ja tuled säravad. Maal ei ole, ainult puhas lumi... Raadios arutatakse iga päev, kas võiks juba jõululaule lasta aga mina pole ühtegi kuulnud. Mulle meeldiks küll.
Kööginurgas tegin hiljuti kooki kõrvitsakastmega.
Kastmeks sulatasin ja hautasin ühe paki (vast 300g) külmutatud kõrvitsat veidikese vee, suhkru ja 0,5 sidruni sisuga (pigistasin mahla kõigepealt välja ja siis panin sisu järele) pehmeks ja püreerisin. Kastmel oleks võinud lasta jahtuda ka aga mul oli taigen juba poole peal ja lisasin kastet soojalt taignasse, päris kuum enam polnud. Kook tuli ikka hea. Kaste sobis ka riisiroa hulka segamiseks.
Koogiks
Sulatasin u. pool pakki (vast 90g) võid ja riibusin vahu pealt ära.
Kloppisin 3 muna kahvliga lahti.
Segasin sulavõi munade hulka.
Lisasin mõned peotäied speltajahu, 1 väikse paki vaniljepudingu pulbrit (mida polnud maitsest üldse tunda), tiba soola, veidi suhkrut, 0,5 tl küpsetuspulbrit.
Segasin sisse 10 spl kõrvitsakastet ja veel jahu.
Valasin taina võiga määritud madalasse vormi ja küpsetasin kütteahjus umbes 50 minutit.
Koogilõikude kõrvale panin jälle kõrvitsakastet. Hea lihtne teekõrvane kook.
teisipäev, 16. november 2010
Tagurpidi kõrvitsakook ja muud rõõmud
Sulatasin külmutatud kõrvitsatükid pliidil, mille käigus nad ka veidi pehmenesid.
Panin kõrvitsatükid võiga määritud madala koogivormi põhjale, puistasin peale kaneeli ja suhkrut.
Vahustasin kaks muna, segasin hulka peaaegu 250 g hapukoort, mõned suured peotäied speltajahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, veidi suhkrut, veel kaneeli.
Määrisin taigna kõrvitsatükkidele ja küpsetasin kütteahjus umbes tunni kuni oli ilus kohev ja kuldpruun.
Taldrikule tõstsin koogitükid tagurpidi ja peale määrisin jaanikauna kreemi. Ilmselt sobiks hästi ka sulatatud shokolaad või shokolaadi-pähklikreem:)
Maal on viimase aja kõige suurem rõõm see, et eesuks lihviti raamile vastavaks ja sealt saab jälle inimese moodi käia:) Tagumine uks taoti talveks kinni, see arvas ka heaks paisuda peale seda, kui oli mu ainsaks käigukohaks jäänud. Nii palju paisus, et viimane kord maale jõudes ei saanud seda isegi praokile kinni tõmmata, oli lihtsalt lahtiselt. Õnneks tulid omanikud samal õhtul maale:)
Üks leib läks vahepeal kõrbema, sest ma ei arvestanud, et kui ahjust on suur kuhi tuhka välja võetud, siis see mõjub leivale teistmoodi kui tuhapadjal küpsemine aga seest oli ikka söödav ja täna hommikul tuli jälle ilus leib, mis polnud isegi pealt kõrbenud. Ilus kuldne.
Sauna ees tiigil võib kohata pardiparve.
Panin kõrvitsatükid võiga määritud madala koogivormi põhjale, puistasin peale kaneeli ja suhkrut.
Vahustasin kaks muna, segasin hulka peaaegu 250 g hapukoort, mõned suured peotäied speltajahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, veidi suhkrut, veel kaneeli.
Määrisin taigna kõrvitsatükkidele ja küpsetasin kütteahjus umbes tunni kuni oli ilus kohev ja kuldpruun.
Taldrikule tõstsin koogitükid tagurpidi ja peale määrisin jaanikauna kreemi. Ilmselt sobiks hästi ka sulatatud shokolaad või shokolaadi-pähklikreem:)
Maal on viimase aja kõige suurem rõõm see, et eesuks lihviti raamile vastavaks ja sealt saab jälle inimese moodi käia:) Tagumine uks taoti talveks kinni, see arvas ka heaks paisuda peale seda, kui oli mu ainsaks käigukohaks jäänud. Nii palju paisus, et viimane kord maale jõudes ei saanud seda isegi praokile kinni tõmmata, oli lihtsalt lahtiselt. Õnneks tulid omanikud samal õhtul maale:)
Üks leib läks vahepeal kõrbema, sest ma ei arvestanud, et kui ahjust on suur kuhi tuhka välja võetud, siis see mõjub leivale teistmoodi kui tuhapadjal küpsemine aga seest oli ikka söödav ja täna hommikul tuli jälle ilus leib, mis polnud isegi pealt kõrbenud. Ilus kuldne.
Sauna ees tiigil võib kohata pardiparve.
esmaspäev, 25. oktoober 2010
Õunane õunakook
Määri madal koogivorm võiga.
Lõigu õunatükke tihedalt vormipõhjale, raputa peale heldelt kaneeli ja natuke suhkrut.
Peenesta 3-4 keskmist õuna.
Sega peenestatud õunte hulka veidi suhkrut, 2 muna, paar-kolm peotäit speltajahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, kaneeli, suurem sorts oliiviõli.
Tõsta taigen õunatükkidele ja määri laiali.
Tõsta vorm ahju, soovitavalt puuahju põrandale, sütest puhastatud kohale veidi peale ahju siibri sulgemist (mul umbes 10 minuti pärast).
Küpseta kuni on ilus kuldne ja läbi küpsenud. Mul umbes 45-60 minutit.
Väga hea nii kohe soojalt kui ka järgmisel päeval jahtunult. Alguses kipub laiali pudenema, jahtunult seisab koos.
Lõigu õunatükke tihedalt vormipõhjale, raputa peale heldelt kaneeli ja natuke suhkrut.
Peenesta 3-4 keskmist õuna.
Sega peenestatud õunte hulka veidi suhkrut, 2 muna, paar-kolm peotäit speltajahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, tiba soola, kaneeli, suurem sorts oliiviõli.
Tõsta taigen õunatükkidele ja määri laiali.
Tõsta vorm ahju, soovitavalt puuahju põrandale, sütest puhastatud kohale veidi peale ahju siibri sulgemist (mul umbes 10 minuti pärast).
Küpseta kuni on ilus kuldne ja läbi küpsenud. Mul umbes 45-60 minutit.
Väga hea nii kohe soojalt kui ka järgmisel päeval jahtunult. Alguses kipub laiali pudenema, jahtunult seisab koos.
esmaspäev, 11. oktoober 2010
Kõrvitsa-õunakook
Oli palju kõrvitsat ja palju õuna. Tundus, et nad võiksid moodustada hea koosluse. Moodustasidki:)
Vahustasin 2 talumuna peotäie suhkruga.
Peenestasin kõrvitsa pehmet sisu (seemnete ümbert) paraja hulga ja hea mitu õuna ka. Täpseid koguseid ei vaadanud aga kõrvitsat sai veidi rohkem kui õuna.
Segasin kõrvitsa ja õuna munade hulka.
Segasin hulka speltajahu (tunde järgi peoga tõstes), tiba soola ja kaneeli.
Lõpuks lisasin 1/2 pk sulatatud võid ja paar peotäit väikseid heledaid rosinaid.
Valasin taigna võiga määritud madalasse ümmargusse vormi ja küpsetasin puuahjus. Mina küpsetasin teda kaks korda, sest esimene kord sai veidi hilja ahju ja ei küpsenud paari tunniga korralikult läbi. Järgmine päev panin süte peale ja vast 10 minutiga oli valmis. Kui kohe on korralik kuumus, siis piisaks ilmselt 20-30 minutist. Väga pehme ja mahlane ja maheda maitsega kook. Kaneeli oleks võinud ohtramalt olla, seda ei olnud maitsest tundagi.
Vahustasin 2 talumuna peotäie suhkruga.
Peenestasin kõrvitsa pehmet sisu (seemnete ümbert) paraja hulga ja hea mitu õuna ka. Täpseid koguseid ei vaadanud aga kõrvitsat sai veidi rohkem kui õuna.
Segasin kõrvitsa ja õuna munade hulka.
Segasin hulka speltajahu (tunde järgi peoga tõstes), tiba soola ja kaneeli.
Lõpuks lisasin 1/2 pk sulatatud võid ja paar peotäit väikseid heledaid rosinaid.
Valasin taigna võiga määritud madalasse ümmargusse vormi ja küpsetasin puuahjus. Mina küpsetasin teda kaks korda, sest esimene kord sai veidi hilja ahju ja ei küpsenud paari tunniga korralikult läbi. Järgmine päev panin süte peale ja vast 10 minutiga oli valmis. Kui kohe on korralik kuumus, siis piisaks ilmselt 20-30 minutist. Väga pehme ja mahlane ja maheda maitsega kook. Kaneeli oleks võinud ohtramalt olla, seda ei olnud maitsest tundagi.
teisipäev, 5. oktoober 2010
Gluteenivaba õuna-martsipanisai
Peaaegu 2 tassi tatrajahu
1,5 tassi pruuni hirsi jahu
peaaegu 1 tass maisijahu
2 tassi maisimannat
tiba soola
0,5 pk kuivpärmi
käesooja vett
õunu
martsipanimassi
(soovi korral suhkrut)
õli plaadile
Segasin kuivained omavahel, seejärel vähehaaval vett lisades pehmeks tainaks. Lasin tainal kerkida, sõtkusin alla ja tõstsin õliga määritud küpsetusplaadile. Taina kerkimise ajal lõikusin 6 õuna (võiks olla nii palju, et saia pind tihedalt kaetud saaks, mul ei saanud päris tihedalt). Plaadile pandud tainast võib lasta eraldi veel kerkida või hakkida kohe martsipanimass ja tainale puistata ning selle peale õunatükid ja siis kõigel koos veidi kerkida lasta nagu mina tegin. Küpsetasin 220 C 30 minutit ja siis veel 200 C 30-40 minutit. Suhkrut ma ei pannud, arvasin, et martsipan isegi magus. Aga martsipani võiks ka ikka tihedalt siis olla. Neile, kes magusat ei taha, on hõredalt ka väga hea.
1,5 tassi pruuni hirsi jahu
peaaegu 1 tass maisijahu
2 tassi maisimannat
tiba soola
0,5 pk kuivpärmi
käesooja vett
õunu
martsipanimassi
(soovi korral suhkrut)
õli plaadile
Segasin kuivained omavahel, seejärel vähehaaval vett lisades pehmeks tainaks. Lasin tainal kerkida, sõtkusin alla ja tõstsin õliga määritud küpsetusplaadile. Taina kerkimise ajal lõikusin 6 õuna (võiks olla nii palju, et saia pind tihedalt kaetud saaks, mul ei saanud päris tihedalt). Plaadile pandud tainast võib lasta eraldi veel kerkida või hakkida kohe martsipanimass ja tainale puistata ning selle peale õunatükid ja siis kõigel koos veidi kerkida lasta nagu mina tegin. Küpsetasin 220 C 30 minutit ja siis veel 200 C 30-40 minutit. Suhkrut ma ei pannud, arvasin, et martsipan isegi magus. Aga martsipani võiks ka ikka tihedalt siis olla. Neile, kes magusat ei taha, on hõredalt ka väga hea.
teisipäev, 28. september 2010
Maisi-tatraleib
Segasin kokku (keskmise kohvitassi täitega)
1 tassi tatrajahu
0,5 tassi pruuni hirsi jahu
0,3 tassi maisitärklist
1 tassi maisimannat
0,5 pakki kuivpärmi
näpuotsaga soola
peotäis tumedat muscovado suhkrut
1,25 tassi sooja vett
Lasin paar tundi räti all kerkida. Sõtkusin kergelt alla ja tõstsin oliiviõliga määritud piklikkusse vormi, lasin veel veidi alla poole tunni kerkida. Küpsetasin 25 minutit 225C ja 25 minutit 190C. Meega oli väga hea:) Pealt krõbe ja seest pehme, lõhnas ka väga hästi.
1 tassi tatrajahu
0,5 tassi pruuni hirsi jahu
0,3 tassi maisitärklist
1 tassi maisimannat
0,5 pakki kuivpärmi
näpuotsaga soola
peotäis tumedat muscovado suhkrut
1,25 tassi sooja vett
Lasin paar tundi räti all kerkida. Sõtkusin kergelt alla ja tõstsin oliiviõliga määritud piklikkusse vormi, lasin veel veidi alla poole tunni kerkida. Küpsetasin 25 minutit 225C ja 25 minutit 190C. Meega oli väga hea:) Pealt krõbe ja seest pehme, lõhnas ka väga hästi.
reede, 24. september 2010
Midagi magusat
Keetsin risottoriisi valmis (umbes 250 g toorelt)
Segasin 3 muna ühekaupa umbes 100 g toormartsipani hulka
Segasin martsipani-munasegu 1 karbi Nopri jõhvikajogurtiga
Segasin hulka pool väikest peotäit tumedat muscovado suhkrut
Segasin riisi vedela osaga ja veel sooja riisi tõttu keerutasin u. 90g võid kõige peale sisse
Tõstsin võiga määritud vormi ja küpsetasin kõigepealt 190 C 1 tund ja siis veel 100C 10-15 minutit.
Väga mahe ja rammus maitse on.
Segasin 3 muna ühekaupa umbes 100 g toormartsipani hulka
Segasin martsipani-munasegu 1 karbi Nopri jõhvikajogurtiga
Segasin hulka pool väikest peotäit tumedat muscovado suhkrut
Segasin riisi vedela osaga ja veel sooja riisi tõttu keerutasin u. 90g võid kõige peale sisse
Tõstsin võiga määritud vormi ja küpsetasin kõigepealt 190 C 1 tund ja siis veel 100C 10-15 minutit.
Väga mahe ja rammus maitse on.
pühapäev, 19. september 2010
Riisipuding
Keeda kvaliteetne täisterariis valmis (mitte pudruks), maitsesta soolaga
Haki 3 õuna peeneks
Vahusta 3 muna
Sulata u. 90g võid ja vahusta munade hulka
Sega muna-või vahu sisse 1 peaotäis tumedat muscovado suhkrut
Sega hakitud õunad riisi hulka
Lisa riisile heldelt kaneeli, rosinaid ja kreeka pähkleid ja tibake kardemoni
Sega munavaht riisi hulka, pane võitatud sügavasse vormi ja küpseta 200 C umbes 50 minutit.
Jätkus 7-8 väikest portsu.
Kui muna ja või ja küpsetamine ära jätta, siis nende lisanditega on ka väga hea riisipuder:)
Haki 3 õuna peeneks
Vahusta 3 muna
Sulata u. 90g võid ja vahusta munade hulka
Sega muna-või vahu sisse 1 peaotäis tumedat muscovado suhkrut
Sega hakitud õunad riisi hulka
Lisa riisile heldelt kaneeli, rosinaid ja kreeka pähkleid ja tibake kardemoni
Sega munavaht riisi hulka, pane võitatud sügavasse vormi ja küpseta 200 C umbes 50 minutit.
Jätkus 7-8 väikest portsu.
Kui muna ja või ja küpsetamine ära jätta, siis nende lisanditega on ka väga hea riisipuder:)
laupäev, 4. september 2010
Õunamuffinid
Selle retsepti alusel: http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7632
tegin nii:
võid u. 150g
melassisuhkrut veidi alla 2dl
2 muna
3 dl odrajahu
1,5 dl pehmet nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 väike vaniljepudingupakike
1 kuhjaga tl kaneeli
tiba kardemoni
näpuotsaga soola
1,5 dl sojapiima
rohkelt üle 2 dl õunatükke (vast pigem 4 dl kandis)
Lõikusin õunad. Pehmendasin või, hõõrusin suhkruga, segasin ühekaupa hulka munad. Segasin eraldi kuivained, tõstsin ettevaatlikult munasegu hulka, segasin ettevaatlikult juurde kolmes osas sojapiima, lõpuks õunad. Tainast jätkus nii väikese muffinivormi kui keeksivormi sisse. Küpsetasin mõlemat 200 C, muffineid umbes 50 minutit ja keeksi veidi üle tunni. Hästi mahlased said.
Pidin täna külla minema ja hakkasin kaasa võtmiseks kooki tegema aga siis selgus, et käik jääb ära. Nüüd saan koogi kodus ära süüa.
tegin nii:
võid u. 150g
melassisuhkrut veidi alla 2dl
2 muna
3 dl odrajahu
1,5 dl pehmet nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 väike vaniljepudingupakike
1 kuhjaga tl kaneeli
tiba kardemoni
näpuotsaga soola
1,5 dl sojapiima
rohkelt üle 2 dl õunatükke (vast pigem 4 dl kandis)
Lõikusin õunad. Pehmendasin või, hõõrusin suhkruga, segasin ühekaupa hulka munad. Segasin eraldi kuivained, tõstsin ettevaatlikult munasegu hulka, segasin ettevaatlikult juurde kolmes osas sojapiima, lõpuks õunad. Tainast jätkus nii väikese muffinivormi kui keeksivormi sisse. Küpsetasin mõlemat 200 C, muffineid umbes 50 minutit ja keeksi veidi üle tunni. Hästi mahlased said.
Pidin täna külla minema ja hakkasin kaasa võtmiseks kooki tegema aga siis selgus, et käik jääb ära. Nüüd saan koogi kodus ära süüa.
reede, 20. august 2010
Kohupiimakook odrajahuga
Sega kokku
500g Ricotta kohupiima
360 g maitsestamata jogurtit
2 muna
suur peotäis melassisuhkrut
Kui eelnev on kokku segatud, siis sega hulka
odrajahu nii palju, et tainas jääks veel pehme, kohupiimane ja kergesti segatav
0,5 tl küpsetuspulbrit
heldelt kaneeli
u. 80g pestud väikseid mahedaid rosinaid
Küpseta võitatud sügavas vormis 200 C juures 1h 20min, kummuta vormist välja ja küpseta plaadil veel 10 minutit. Kui suudad hoiduda soojalt ära söömast, siis jäta ööseks jahedasse.
500g Ricotta kohupiima
360 g maitsestamata jogurtit
2 muna
suur peotäis melassisuhkrut
Kui eelnev on kokku segatud, siis sega hulka
odrajahu nii palju, et tainas jääks veel pehme, kohupiimane ja kergesti segatav
0,5 tl küpsetuspulbrit
heldelt kaneeli
u. 80g pestud väikseid mahedaid rosinaid
Küpseta võitatud sügavas vormis 200 C juures 1h 20min, kummuta vormist välja ja küpseta plaadil veel 10 minutit. Kui suudad hoiduda soojalt ära söömast, siis jäta ööseks jahedasse.
kolmapäev, 11. august 2010
Suvised küpsetamised
Suvine ahjuroog
1 väike sibul
300 g kukeseeni
1 väiksem keskmine suvikõrvits
veidi keedetud või praetud kartuleid
2 muna
3 spl hapukoort
sinihallitusjuustu
tiba soola
maitseürte
õli pannile ja vormile
Kuumuta õlisel pannil kõigepealt tükeldatud sibul kergelt kuldseks, siis lisa kukeseened ja veidi aja pärast suvikõrvitsatükid. Kui juba peaaegu hakkavad valmima, siis lisa sool, maitseürdid, tükeldatud kartulid ja kuumuta korraks läbi.
Klopi munad kahvliga lahti, sega hapukoorega, pudista hulka sinihallitusjuustu killukesi.
Määri sügav ahjuvorm õliga, kuumuta ahi 200 C. Vala kuumutatud segu vormi ja nirista ühtlaselt peale munasegu, lase hetke läbi imbuda.
Küpseta kuni kõik on läbi küpsenud ehk umbes 30-40 minutit. Lase veidi jahtuda.
Ahjuroog 2 (lisatud 12.08)
500 g türgi ube
2 muna
veidi hapukoort
sinihallitusjuustu
ürte, soola, õli
kuivanud kodust leiba
kartuleid
Kuumuta oad pannil peaaegu valmis, lisa veidi vett, et tekiks leem. Klopi kokku munad, hapukoor ja pudistatud sinihallitusjuust. Pane oad koos leemega õlitatud sügavasse vormi, raputa peale ürte ja soola, pudista peale kuivanud leib, vala üle juustukastmega. Küpseta ahjus 200 C umbes 40 minutit. Kartulid serveeri eraldi kõrvale näiteks ahjus tervelt küpsetatuna:)
Mustikakreemikook
200g toorjuustu
veidi hapukoort toorjuustu kreemiseks segamiseks
2 muna
väike peotäis melassisuhkrut
täisterakaerahelbeid paar-kolm suurt peotäit (tegelikult võiks selle koha peal speltajahu olla)
200 g mustikaid
võid vormile
Sega toorjuust hapukoorega kreemiseks, klopi ühekaupa hulka munad. Sega melassisuhkruga, siis kaerahelvestega. Sega ettevaatlikult hulka pooled mustikad.
Määri vorm võiga, tõsta segu vormi, vajuta peale ülejäänud mustikad. Küpseta 200 C juures umbes 1h ja lase jahtuda.
Naudi:)
1 väike sibul
300 g kukeseeni
1 väiksem keskmine suvikõrvits
veidi keedetud või praetud kartuleid
2 muna
3 spl hapukoort
sinihallitusjuustu
tiba soola
maitseürte
õli pannile ja vormile
Kuumuta õlisel pannil kõigepealt tükeldatud sibul kergelt kuldseks, siis lisa kukeseened ja veidi aja pärast suvikõrvitsatükid. Kui juba peaaegu hakkavad valmima, siis lisa sool, maitseürdid, tükeldatud kartulid ja kuumuta korraks läbi.
Klopi munad kahvliga lahti, sega hapukoorega, pudista hulka sinihallitusjuustu killukesi.
Määri sügav ahjuvorm õliga, kuumuta ahi 200 C. Vala kuumutatud segu vormi ja nirista ühtlaselt peale munasegu, lase hetke läbi imbuda.
Küpseta kuni kõik on läbi küpsenud ehk umbes 30-40 minutit. Lase veidi jahtuda.
Ahjuroog 2 (lisatud 12.08)
500 g türgi ube
2 muna
veidi hapukoort
sinihallitusjuustu
ürte, soola, õli
kuivanud kodust leiba
kartuleid
Kuumuta oad pannil peaaegu valmis, lisa veidi vett, et tekiks leem. Klopi kokku munad, hapukoor ja pudistatud sinihallitusjuust. Pane oad koos leemega õlitatud sügavasse vormi, raputa peale ürte ja soola, pudista peale kuivanud leib, vala üle juustukastmega. Küpseta ahjus 200 C umbes 40 minutit. Kartulid serveeri eraldi kõrvale näiteks ahjus tervelt küpsetatuna:)
Mustikakreemikook
200g toorjuustu
veidi hapukoort toorjuustu kreemiseks segamiseks
2 muna
väike peotäis melassisuhkrut
täisterakaerahelbeid paar-kolm suurt peotäit (tegelikult võiks selle koha peal speltajahu olla)
200 g mustikaid
võid vormile
Sega toorjuust hapukoorega kreemiseks, klopi ühekaupa hulka munad. Sega melassisuhkruga, siis kaerahelvestega. Sega ettevaatlikult hulka pooled mustikad.
Määri vorm võiga, tõsta segu vormi, vajuta peale ülejäänud mustikad. Küpseta 200 C juures umbes 1h ja lase jahtuda.
Naudi:)
pühapäev, 4. juuli 2010
Postitus 100 :)
Veidi üle aasta olen pidanud seda blogi ja ongi ilus ümmargune arv täis saanud.
Ütleks, et tähistasin seda küpsetamisega aga tegelikult avastasin sünnipäeva alles retsepti kirja panema tulles, kui küpsised parajasti jahtuvad.
Teisipäevast lähen mitmeks päevaks maale ja testin siin võimalikke kaasatehtavaid toite, mis matkajaid püsti hoiaks.
Eelmise postituse muffinite põhjal tekkis selliste pätsikeste idee:
Ligikaudu
paar-kolm peotäit kaerahelbeid
paar-kolm peotäit odrajahu
tubli peotäis kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut (tagasihoidlikult)
jupp pehmet võid (vast u. 40g)
mõned kuivatatud ploomid, pestud ja tükeldatud
1 muna
Segasin kuivained omavahel ja hõõrusin võiga purutainaks. Segasin hulka ploomitükid ja ühendasin taigna munaga. Surusin peovahel taina kokku 10 väikseks pätsikeseks, panin võiga määritud plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C 20 minutit. Kergelt kuldsed juba olid ja pealt krõbedad aga seest veel veidi toored. Lasin kinni pandud ahjus veel 15 minutit seista. Meeldiv on melassisuhkru komme väikeste tükkidena jääda. Matkale võtmiseks tuleb koguseid muidugi suurendada. Ja ilmselt ka kauem küpsetada. Testimine on ikka üks positiivne asi:)
Aga matk maal tuleb külateemaline, eeldatavas külakohas ja seltskonnaga. Kui keegi tahab ka ühineda ja külaasja arutada, siis tuleb kiiresti mulle teada anda. Oleme seal esialgu teisipäevast neljapäevani ja järgmisel nädalal veel. Võimalik on pajuvõsa lõigata ja sellest kempsu ehitada:)
Ütleks, et tähistasin seda küpsetamisega aga tegelikult avastasin sünnipäeva alles retsepti kirja panema tulles, kui küpsised parajasti jahtuvad.
Teisipäevast lähen mitmeks päevaks maale ja testin siin võimalikke kaasatehtavaid toite, mis matkajaid püsti hoiaks.
Eelmise postituse muffinite põhjal tekkis selliste pätsikeste idee:
Ligikaudu
paar-kolm peotäit kaerahelbeid
paar-kolm peotäit odrajahu
tubli peotäis kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut (tagasihoidlikult)
jupp pehmet võid (vast u. 40g)
mõned kuivatatud ploomid, pestud ja tükeldatud
1 muna
Segasin kuivained omavahel ja hõõrusin võiga purutainaks. Segasin hulka ploomitükid ja ühendasin taigna munaga. Surusin peovahel taina kokku 10 väikseks pätsikeseks, panin võiga määritud plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C 20 minutit. Kergelt kuldsed juba olid ja pealt krõbedad aga seest veel veidi toored. Lasin kinni pandud ahjus veel 15 minutit seista. Meeldiv on melassisuhkru komme väikeste tükkidena jääda. Matkale võtmiseks tuleb koguseid muidugi suurendada. Ja ilmselt ka kauem küpsetada. Testimine on ikka üks positiivne asi:)
Aga matk maal tuleb külateemaline, eeldatavas külakohas ja seltskonnaga. Kui keegi tahab ka ühineda ja külaasja arutada, siis tuleb kiiresti mulle teada anda. Oleme seal esialgu teisipäevast neljapäevani ja järgmisel nädalal veel. Võimalik on pajuvõsa lõigata ja sellest kempsu ehitada:)
teisipäev, 29. juuni 2010
Midagi head ruttu
Võtan B-vitamiini õllepärmitablettide kujul, mis väidetavalt pidi suviseid putukaid eemal hoidma. Sellel on üks huvitav kõrvalmõju. Nimelt on mul nüüd peaaegu kogu aeg kõht tühi. Ja isu ei ole lihtsalt niisama midagi süüa, vaid ikka midagi head. See omakorda on elavdanud loomingulist suhtumist olemasolevatesse materjalidesse. Täna, umbes üks tund peale korralikku kõhutäit, milllele järgnes õllepärmitablett, tundsin, et tahaks süüa. Mitte sama sööki, mida lõunaks, vaid midagi uut ja head. Küpsetaks midagi aga ainsana olemasolev rukkijahu ei tundunud siiski veel eriti kutsuv. Või ja munad on olemas, midagi oleks veel juurde vaja. Järsku meenus, et kohviveskiga saab pea kõigest jahu teha:) Näiteks täisterariisist:) Või odrakruupidest:) Odra-shokolaadikook tundus eriti kutsuv. Kahjuks selgus, et odrakruubid siiski ei ole kasutatavad. Selle asemel segasin kokku:
hea mitu peotäit kaerahelbeid jahvatatuna
3 kliidega riisivahvlit jahvatatuna
2 peotäit terveid kaerahelbeid
2 tublit peotäit kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut
küpsetuspulbrit
veidi vähem kui pool pakki võid (185g pakk)
2 muna kergelt lahti klopituna
törts hapukoort
Kakao tundus siinjuures juba liigsena. Jagasin taina muffinivormidesse, kus see 190 C juures silma rõõmustavalt kerkis. Küpses umbes 40 minutit, seejärel võtsin vormidest välja ja lasin kinnikeeratud ahjus veel mõne minuti tagurpidi plaadil olla. Ega see nüüd nii väga kiirelt tegelikult ei käinudki aga isu leidis kohe loomingulist rakendust. Muffinid tulid mõnusalt krõbedad ja rammusad. Maitse vajaks siiski täiustamist, praegu ei eristunud ükski eriti teistest.
Veel sain hiljuti teadlikuks, kui hea asi on pasta koos letsho, või ja melassisuhkruga kuumutatult. Tatar samas kombinatsioonis on ka väga hea aga pasta (riisi- ja nisupasta segamini) üllatus oli ikka parem:)
hea mitu peotäit kaerahelbeid jahvatatuna
3 kliidega riisivahvlit jahvatatuna
2 peotäit terveid kaerahelbeid
2 tublit peotäit kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut
küpsetuspulbrit
veidi vähem kui pool pakki võid (185g pakk)
2 muna kergelt lahti klopituna
törts hapukoort
Kakao tundus siinjuures juba liigsena. Jagasin taina muffinivormidesse, kus see 190 C juures silma rõõmustavalt kerkis. Küpses umbes 40 minutit, seejärel võtsin vormidest välja ja lasin kinnikeeratud ahjus veel mõne minuti tagurpidi plaadil olla. Ega see nüüd nii väga kiirelt tegelikult ei käinudki aga isu leidis kohe loomingulist rakendust. Muffinid tulid mõnusalt krõbedad ja rammusad. Maitse vajaks siiski täiustamist, praegu ei eristunud ükski eriti teistest.
Veel sain hiljuti teadlikuks, kui hea asi on pasta koos letsho, või ja melassisuhkruga kuumutatult. Tatar samas kombinatsioonis on ka väga hea aga pasta (riisi- ja nisupasta segamini) üllatus oli ikka parem:)
neljapäev, 18. märts 2010
Leib
Täna tegin esimest korda pärmiga rukkileiba. Päris hea tuli:)
Aluseks võtsin
http://nammy.pbworks.com/Koduse-rukkileiva-valmistamise-%C3%B5petus
teise variandi.
Tegin nii:
7 dl rukkijahu
2 tl soola
2 tl kuivpärmi
väike peotäis melassisuhkrut
4 dl sooja vett
peotäis pestud tumedaid rosinaid
peotäis päevalilleseemneid
peotäis seesamiseemneid
peotäis kuldseid linaseemneid
2 tl õli
Segasin kuivained omavahel ja sõtkusin natukese haaval juurde vee. Kui oli juba hästi sõtkutud, sõtkusin hulka seemned-rosinad ja õli. Määrisin vormi õliga ja vooderdasin küpsetuspaberiga. Silusin ja masseerisin taigna ühtlaseks pätsiks, panin vormi ja tegin kerkimise augud sisse. Lasin 25 C juures kerkida u. 1,5h. Päris kahekordseks ei kerkinud aga peaaegu. Siis soojendasin ahju 250 C peale ja küpsetasin 10 minutit. Plaanis oli 20 aga paber hakkas äärtest kärssama. Madaldasin kuumuse 200 C peale ja küpsetasin veel umbes 40 minutit. Tikk jäi kuivaks. Võtsin leiva ahjust välja, pritsisin peale külma vett ja lasin rätiku all umbes 4 tundi jahtuda. Selleks ajaks oli leib veel soe. Siis läksin sellega külla. Maitses hästi:)
Aluseks võtsin
http://nammy.pbworks.com/Koduse-rukkileiva-valmistamise-%C3%B5petus
teise variandi.
Tegin nii:
7 dl rukkijahu
2 tl soola
2 tl kuivpärmi
väike peotäis melassisuhkrut
4 dl sooja vett
peotäis pestud tumedaid rosinaid
peotäis päevalilleseemneid
peotäis seesamiseemneid
peotäis kuldseid linaseemneid
2 tl õli
Segasin kuivained omavahel ja sõtkusin natukese haaval juurde vee. Kui oli juba hästi sõtkutud, sõtkusin hulka seemned-rosinad ja õli. Määrisin vormi õliga ja vooderdasin küpsetuspaberiga. Silusin ja masseerisin taigna ühtlaseks pätsiks, panin vormi ja tegin kerkimise augud sisse. Lasin 25 C juures kerkida u. 1,5h. Päris kahekordseks ei kerkinud aga peaaegu. Siis soojendasin ahju 250 C peale ja küpsetasin 10 minutit. Plaanis oli 20 aga paber hakkas äärtest kärssama. Madaldasin kuumuse 200 C peale ja küpsetasin veel umbes 40 minutit. Tikk jäi kuivaks. Võtsin leiva ahjust välja, pritsisin peale külma vett ja lasin rätiku all umbes 4 tundi jahtuda. Selleks ajaks oli leib veel soe. Siis läksin sellega külla. Maitses hästi:)
Tellimine:
Postitused (Atom)