Võtan B-vitamiini õllepärmitablettide kujul, mis väidetavalt pidi suviseid putukaid eemal hoidma. Sellel on üks huvitav kõrvalmõju. Nimelt on mul nüüd peaaegu kogu aeg kõht tühi. Ja isu ei ole lihtsalt niisama midagi süüa, vaid ikka midagi head. See omakorda on elavdanud loomingulist suhtumist olemasolevatesse materjalidesse. Täna, umbes üks tund peale korralikku kõhutäit, milllele järgnes õllepärmitablett, tundsin, et tahaks süüa. Mitte sama sööki, mida lõunaks, vaid midagi uut ja head. Küpsetaks midagi aga ainsana olemasolev rukkijahu ei tundunud siiski veel eriti kutsuv. Või ja munad on olemas, midagi oleks veel juurde vaja. Järsku meenus, et kohviveskiga saab pea kõigest jahu teha:) Näiteks täisterariisist:) Või odrakruupidest:) Odra-shokolaadikook tundus eriti kutsuv. Kahjuks selgus, et odrakruubid siiski ei ole kasutatavad. Selle asemel segasin kokku:
hea mitu peotäit kaerahelbeid jahvatatuna
3 kliidega riisivahvlit jahvatatuna
2 peotäit terveid kaerahelbeid
2 tublit peotäit kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut
küpsetuspulbrit
veidi vähem kui pool pakki võid (185g pakk)
2 muna kergelt lahti klopituna
törts hapukoort
Kakao tundus siinjuures juba liigsena. Jagasin taina muffinivormidesse, kus see 190 C juures silma rõõmustavalt kerkis. Küpses umbes 40 minutit, seejärel võtsin vormidest välja ja lasin kinnikeeratud ahjus veel mõne minuti tagurpidi plaadil olla. Ega see nüüd nii väga kiirelt tegelikult ei käinudki aga isu leidis kohe loomingulist rakendust. Muffinid tulid mõnusalt krõbedad ja rammusad. Maitse vajaks siiski täiustamist, praegu ei eristunud ükski eriti teistest.
Veel sain hiljuti teadlikuks, kui hea asi on pasta koos letsho, või ja melassisuhkruga kuumutatult. Tatar samas kombinatsioonis on ka väga hea aga pasta (riisi- ja nisupasta segamini) üllatus oli ikka parem:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar