2010 oli tore aasta. Jälle tutvusin paljude huvitavate uute inimestega ja osalesin huvitavates ettevõtmistes. Mõned olulised asjad said alguse ja mõned varem alustatud asjad said tublisti hoogu juurde. Minu tutvusring on viimastel aastatel iga aastaga oluliselt laienenud. Sel aastal oli tavalisest rohkem seltskondlikku olemist. Käisin kokkutulekutel, seminaridel, osalesin koos tegemistes, veetsin lihtsalt toredate inimeste seltsis aega. Lisaks sain kamina ees kiiktoolis kududa (ammune igatalvine unistus), lastega piparkooke teha, lehti riisuda, maal elada, õppisin efektiivsemalt ahju kütma, omandasin mõned igas olukorras sobivad alusretseptid...
Koduõppe suvepäevad olid säravad nagu ikka. Seekord oli seal üle pika aja jälle hulgaliselt inimesi, kes varem pole käinud. Rõõmustav on, et pidevalt tuleb juurde koduõppehuvilisi noori peresid. Ökokogukondade kokkutulek oli samuti meeldejääv sündmus ja ka mõtlemapanev. Inspireeriv oli veel aasta lõpus liituda ajakirja KoguKonnad tegemisega.
Ilmselt kõige olulisem sel aastal oli tugev edasiliikumine küla unistuses. Selgus, et on päris palju inimesi, kel ka sarnane unistus. Hea oli käia erinevaid võimalikke külakohti vaatamas. Hetkel on projekt talveunes, kuid usun, et peagi ärkab taas, kui ilmad lubavad jälle suurtelt teedelt kõrvale astuda.
Kohe teisel kohal on harmoonilise kodu kursuse alustamine. See on olnud rõõm igas mõttes. Unistuste töö, mida aktiivselt otsisin:)
Halb oli see, et olin 2010 aastal lausa kaks korda pikemalt haige, mis on viimaste aastatega võrreldes väga palju. Viimane algas enne aastavahetust ja kestab siiani, kuigi nüüd on juba oluliselt parem. Teine kord kulges kergemalt ka kui esimene.
Ilm on 2010 aastal olnud küll kena, kuid siiski minu jaoks äärmuslik. Talv oli liiga pikk, kevadest mäletan fakti, et olid sinililled ja ojad vulisesid aga tunnet, et kevadet oleks piisavalt olnud, ei jäänud. Kohe läks üle kuumaks suveks, mil ma küll liikusin palju ringi aga igal võimalikul juhul ikka varjusin. Sügis oli meeldivalt värviline ja piisavalt pikk, kuigi juba suve alguses peale hetkelist kergendustunnet oli hirm, et kauaks seda sooja on ja kohe tuleb uus talv peale. Õnneks ei olnud eriti pimedat porist aega, vähemalt minu jaoks maal, kus kõik oli ümberringi kas värviline või valge ja pimedatel õhtutel ma välja ei kippunud. Nüüd ongi jälle talv ja kuigi mulle muidu väga meeldib valge talv ja ei tohiks kurta, siis ikkagi on aegajalt tekkinud ebatavaline tahtmine minna talve veetma soojale maale. Sel talvel ma ei ole käinud kordagi metsas lumiseid vaateid imetlemas, rääkimata kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest, mis on niigi haruldused minu puhul. Selle eest olen saanud palju hubaselt toas olla, viimasel ajal on tekkinud komme sisustada iga vaba hetke kudumisega (praegugi on vardad arvuti kõrval, et täita aeglasemalt liikuvaid kohti) ja kirjutada olen saanud palju.
2009 lõpus seadsin omale kolm suuremat eesmärki ja tegelikult ühtegi neist ei täitnud. Itaaliasse oli võimalus minna kaks korda, kuid see ei olnud siiski piisavalt atraktiivne, et esimesel võimalusel rohkem pingutada ja teist võimalust üdse vastu võtta. Veebruarist hakkas juba küla projekt hoogsalt liikuma ja siis tundus olulisem olla Eestis. Kunagi ma jõuan ikka Itaaliasse ka:)
Teine eesmärk oli rohkem kirjutada ja seda ma tegelikult tegin ka. Eesmärk oli küll üks konkreetne tekst ja see jäi kirjutamata, kuid täiesti ette planeerimatult kirjutasin seoses kursusega palju ja põhjalikult teemal, millel olen juba aastaid mõelnud ja millest olen ka varem tahtnud kirjutada.
Kolmanda eesmärgi täitmise võib küll üheselt läbi kukkunuks kuulutada ja tuleb 2011 aastasse üle kanda. Kuigi vähemalt eeltingimusi selle eesmärgi täitmiseks on praegu ilmselt rohkem täidetud kui aasta tagasi.
2011 aastaks otsustasin võtta pisi-eesmärgid, mille saavutamine aitab täiustada olemasolevat. Näiteks otsustasin, et on vaja õppida mütsi kuduma. Müts sai valmis vahetult enne aastavahetust:) Ilus kellukakujuline tuli. Kudusin tunde järgi, sest juhenditega pole siiani õnnestunud.
Veel otsustasin, et on vaja õppida leiba küpsetama nii, et see iga kord korralikult välja ka tuleb. Sest siiani on olnud nii, et vahel tuleb väga hea ja vahel ei kõlba üldse. Võtsin kasutusele oma isikliku leivaraamatu, kuhu panen iga kord leiba tehes kirja, mida täpselt tegin ja mis välja tuli. Siis saan nende märkmete põhjal järgmine kord paremini teha.
Võtsin ühe kaustiku ka alati kindlalt õnnestunud ja poolehoidu leidnud retseptide jaoks. Siiani on retseptikaustikutes mul olnud segamini oma juhuslikult välja kukkunud retseptid, millede tegevusjuhend ei luba mul endalgi asjade käiku meenutada ja mitte kunagi proovitud aga huvitavana tundunud mujalt ümber kirjutatud retseptid. Uuest saab loodetavasti see kaustik, mida lapselapsed paljundama ja jagama hakkavad, sest neid retsepte saab igat pidi keerata ja oludele kohandada:)
Suurematest eesmärkidest jätkan kindlasti küla suunas liikumisega ja kursusega. KoguKonnade ajakiri jätkab ka eeldatavasti ilmumist, kuigi rahalist toetust me ei saanud. No ja eelmisest aastast üle kanduv eesmärk ka. Kokkuvõttes ikkagi päris palju. Usun, et tuleb sisukas aasta:)
Head uut aastat ei sobi enam soovida, soovin siis imelist käimasolevat aastat! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar