Mööda kööki ringi müdistavad olevused osutusid hiirte asemel hoopis rottideks. Suurteks ja pika sabaga. Õnnestus ühte öösel kööki minnes täies suuruses näha, kui ta sibulakasti pealt maha hüppas ja pingi taha põgenes. Vahel kostavad öösel majas kahtlased mütsud, siis on teada, et rotid teevad hüppeharjutusi. Eelmine kord linnast maale minnes leidsin köögi põrandalt kaks poolenisti ära söödud sibulat.
Jahuvarud panin õnneks kohe alguses pingi sisse peitu. Sinna nad ei paista veel sissetunginud olevat. Ei teagi, mismoodi talveks värskeid õunu hoida. Liiguvad teised nii sahvris kui keldris. Umbes poole kuu pärast on mulle üks kassipoeg lubatud aga kujutan ette, kui armetu see rottide vastu olla võib. Mürki ei saa panna, sest a)ei tundu inimlik ja b)väike koer, kes pidevalt toas käib ja isegi mahakukkunud õunaseemne kohe ära sööb, ei elaks ilmselt rotimürgi söömist üle.
Minu jakil, mida köögis varnas hoidsin ja üldse mitte nn suitsutoas, on selline hais küljes nagu ma oleks suitsusõltlane.
Valge klaari aeg on läbi. Puu on harjumatult tühi ja isegi puu alt on raske ilusaid õunu leida. See-eest on ühe teise puu õunad, mis juba tükk aega tagasi valmina näisid ja maha kukkusid aga halvasti maitsesid, nüüd hakanud hästi maitsema. Ja kohe klaari kõrval on ilmselt säilitusõun valmis saanud.
Positiivse külje pealt ka natuke. Käisin jälle seenel. Seekord oli seeneraamat ka kaasas. Lootsin leida torbikseeni, sest eelmine kord olin neid palju näinud aga siis veel ei teadnud, mis need on ja kuidas kasutada. Seekord ei leidnud mitte ühtegi. See-eest sain lisaks vanadele sõpradele kukeseentele tuttavaks lehterkukeseentega:) Ühest kohast sain terve leivakotitäie ehk kuivatatult umbes pool liitrit. Erinevalt harilikust kukeseenest maitseb lehterkukeseen ka toorelt hästi. Ja kuivatamise käigus oli raske ennast neist eemale hoida, et purki ka midagi jääks.
Seoses küttehooaja algusega olen paar korda ahjus köögivilju ja isegi ühe väikse koogi teinud. Tuhakartulid sõin puhastamise käigus püstijalu ära, laua taha nendega ei jõudnudki. Kooki tegin nii, et külmutatud mustsõstrad põhja, peale 1 muna-natukese vahukoore-keskmise muscovado suhkru-speltajahu-kaneeli-kardemoni segu. Panin vist tiba hilja koogi ahju, sest tainas ei tahtnud peal kuidagi päris valmis saada. Võtsin ta välja, kui marjad olid haudunud moosiks, mis äärest välja pressis. Tainas tundus veidi toores aga killuke, mis järgmiseks päevaks jäi, oli peale külmkapis seismist ja pliidil soojendamist juba parem.
Käisin eile üle pikema aja jälle Tartus metsas. Ilus oli ja hea näha uusi vanu vaateid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar