pühapäev, 20. veebruar 2011

Pühapäev

Elame kiriku lähedal. Iga pühapäev siin teenistust ei toimu ja et kõik ikka teaks, millal toimub, lüüakse eelneval laupäeval kella viie paiku kella. Seda ma eile ei kuulnud. Aga täna hommikul kell 7 oli kollektiivne äratus. Siis oli natuke aega vaikust ja 7.55 tuli kõigile, kes kirikusse ei jõudnud, teenistus valjuhääldite abil koju kätte. Mina mõtlesin, et valjuhääldid kiriku küljes on tänapäevane moodus uusi kuulajaid leida aga tuli välja, et tegelikult ei mahu suuremate kirikusündmuste nagu matused ja mälestamised ajal inimesed lihtsalt kirikusse ära. Sest need on nii populaarsed seltskondlikud ettevõtmised, milles võib osaleda ka kiriku ümber vesteldes ja suitsetades aega veetes. Täna oli ilmselt tavaline teenistus, mis tähendab, et kirikust lahkujate hääled, mis sarnanesid suurele linnuparvele, möödusid uksest kõigest umbes 7 minuti jooksul. Peamiselt kostis vanemate naiste hääli.
Kell 8.45 läks elekter seletamatul põhjusel ära ja teenistuse heli katkes nagu lõigatult. Veerand tunni pärast tuli elekter tagasi ja teenistus jätkus kuni 9.25 asendus laul uksest möödujatega.

Mandlipuud õitsevad:) Samuti olen näinud paari bugenvilleat ja eukalüptialleed. Oliivisaludesse ei ole veel jõudnud. Kõige levinum murutaim teeäärtes on siin ristikulehtede ja kollaste kellukaõitega. Igal pool on lookas mandariini- ja sidrunipuud. Midagi muud veel eriti ei õitse, ikkagi talv ju:) Mõned üksikult aedades kasvavad seedermännid on ka silma jäänud. Kunagi oli neid siin palju aga võeti maha. Mäed on võimsad, teed lähevad mägede ja mere vahelt läbi. Mererand on tühi, suvel pidi olema tihedalt lamamistoole ja päevitajaid täis.

Enamvähem kõik räägivad inglise keelt. Seda, et mina kreeka keelt ei oska, saab vist välisel vaatlusel selgeks teha, sest vaatamata minu kalimèrale hakati poes minuga ikka kohe inglise keeles rääkima. Nii palju oskan, et turul kõige maitsta antu kohta òrea öelda saan. Söök on siin tõesti suurepärane.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar