Sõit Irakliosse oli ilus, ümberringi mäed ja merevaated. Aegajalt võis päris tee ääres kohata kitsi rahulikult söömas ja autojuhte ehmatamas. Linnas sees eriti midagi pildistamisväärset ei olnud aga me palju ei kõndinud ka. Enne pikemat jalutuskäiku lõppes reis ootamatult, kui ühe lapse sõrm autoukse vahele jäi ja viga sai, misjärel me koju sõitsime.
Pildid on kõik rannast. Kui auto korda sai ja me rannast lahkusime, otsisime kohta, kus süüa. Sõitsime kesklinna ja hakkasime vaatama, kus näeb sedamoodi välja, et seal süüa saaks. Esimene koht, kuhu sisse astusime, osutus kohvikuks. Teiseks leidsime sobiva koha. Kahjuks seal ühtegi pilti ei teinud ja kuigi jätsin meelde nime Pantopoleio, mis oli ka kõigi purkide peal, selgus, et see on üldine nimetus söögikohtadele ja koha oma nimi ja aadress jäigi teadmata. Asub see suure Hellenic Post`i vastas ja Labrakis Auto Service kõrval. Igal juhul on kindlasti tegemist ühega parematest söögikohtadest Iraklios. Ukse kõrval seina ääres on maast laeni riiul kohapeal orgaaniliselt valmistatud hoidiseid, mis on nii müügiks kui kokale kasutamiseks. Ühe korra nägin, kui sealt võeti purk ja viidi kööki. Leidsime kena nurgalaua, mis omas läbi klaasi vaadet otse gaasipliidile, millel kokk süüa valmistas. Kogu kohta paistsid käigus hoidvat kaks noort meest, kellest üks tegi süüa ja teine oli leti taga, tõi toite lauda ja istus klientide juures lauas. Kui teine vahepeal ära käis, siis kokk tegeles telefoni ja muuga ka. Menüü oli ainult kreeka keeles, lasime seda endale inglise keeles seletada.
Olin varem lugenud, kuidas Vahemeremaadesse reisinud inimesed vaimustuvad toiduainete maitsest, et asjad maitsevad hoopis teistmoodi, kui Eestis, sest on rohkem päikest saanud. Mul Kreetal sellist kogemust siiani ei olnud, värsked puu- ja köögiviljad olid head küll, eriti keset talve, aga parematel päevadel on nad Eestis samamoodi maitsenud. Seal oli küll kõik nii hea, et juba suutäis tomatit Kreeka salatis tundus väga eriline. Seal sõin esimest korda õliga saia, mis osutus imeheaks. Iga laua peal oli väike klaaskannuke õliga, mille sees värsked maitsetaimed. Lisaks tavalisele saiale süüakse siin igale poole kõrvale odrakuivikuid, mida õlis pehmendatakse. Siin on kombeks, et laua peale tellitakse ühised toidud ja igaüks saab eraldi väikse taldriku, kuhu endale tõsta. Üksi oleks ilmselt raske siin väljas söömas käia, sest toidu osad on ühekaupa tellitavad ja igaühte on terve taldrikutäis. Aga seltskonnaga on tore.
Ära tulles ostis K. veel ühtteist hoidiste riiulilt kaasa ja kauba peale kingiti pudel maitseäädikat.
Peale rannapilte tulevad pildid ühest järjekordsest jalutuskäigust külade vahel. Tegelikult siin ei ole veel ühtlane õitemeri, kõik õitsev on nii eriline, et olen sellest lähedalt pilte teinud. Täna on hommikust saadik vihma valanud, vahepeal tuli rahet ka.
Lapsed leidsid rannast kurgi
Väljaulatuval kaljunukil on lennukite maandumisrada
Apelsinipuu
Apelsiniaed orus
Esimesed noored viinapuulehed
Aias
Ühed mu lapsepõlve lemmiklilled, mida kodu lähedal metsaalune täis oli. Siin on nad suuremad.
Küla postkastid:)
Ilmselt greipfruut
Viljad ja õied korraga
Salvei
Siin on nii, et maja valmis saades tuleb maksta maksu. Maksu vältimiseks on paljudel majadel katusel orad püsti - ilmselgelt on ehitus alles käimas. Pea kõigil majadel on katusel päikesepaneel ja veepaak. Öko energialahenduse kõrval kasutatakse katuse veepidavuse suurendamiseks vedelat plastmassi.
Kumkvaadid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar