06. märtsil lõppes kolmenädalane karnevaliperiood suure karnevaliga Rethymnos. Seitsmendast algas ametlikult kevad ja ühtlasi paast, mil ei tarbita isegi õli, rääkimata loomsest toidust. Kuigi teoreetiliselt on karnevali näol tegemist kirikuga seotud nähtusega, siis tegelikult oli see kõike muud, kui kiriklik. Karnevali juured ulatuvad juba Dionysoseni. http://www.explorecrete.com/traditions/apokries-carnival.htm saate lugeda selle traditsiooni kohta.
Rongkäik kui päeva peamine sündmus pidi algama kell 14, sättisime ennast 13 paiku välja, et parkimiskohta leida. Teel oli näha karnevaliriietes inimesi ja Väga Palju autosid, kõik tänavaääred olid neid täis. Võtsime suuna linna suurimasse tasulisse parklasse mere ääres ja lootsime, et seal ehk mõni vaba koht leidub. Selgus, et suure sündmuse puhul on seal parkimine tasuta, valveputkas polnud kedagi ja väravad olid pärani lahti. Alguses paistis küll, et parkla on täis aga oli avatud ka päris mereäärne ala, kuhu liikluskorraldajad meid suunasid ja kus oli veel päris palju kohti. Ilm oli imeilus, soe ja valge, meri rohekassiniselt sätendav. Muidu on siin vihma kallanud vahelduva eduga ja külm olnud ja järgmisel hommikul hakkas jälle kallama.
Parkimiskohta otsides sõitsime mööda väikestest kostümeerituna saabunud gruppidest. Siin on populaarne, et seltskond on ühtemoodi riides. Möödusime näiteks tervest grupist kiviaja inimestest. Koha leidsime kuldse maastikuauto kõrval, millest astus välja karvaste jalgadega tugevalt meigitud nunnaks riietatud mees. Võtsin välja fotoaparaadi, et alustuseks pildistada ilusat merd ja siis ehk ka mõnda kostümeeritud möödujate gruppi. Fotoaparaat oli ilusti tühjaks tõmmatud ja eelnevalt laadima pandud, et saaks põhjalikult pildistada. Vajutasin nuppu aga midagi ei juhtunud. Aku oli koju laadima jäänud. Niipalju siis piltidest. Mingi ettekujutuse võite saada, kui otsite google pilte märksõnadega apokrias crete või spring carnival crete.
Karneval ise oli alguses tore, kuid iga paari meetri tagant paigutatud kõlarite ja rahvamassi vahel palavas seista oli minu jaoks liig ja mingi hetk varjusin veidi eemale seina äärde. Kreeklased on vist küll maailma kõige suurema suitsetajate protsendiga rahvas. Vähe sellest, et pealtvaatajate seas oli palju suitsetajaid, ka karnevali rongkäigus osalejad jalutasid aegajalt suitsetades keset tänavat edasi-tagasi ja isegi aeglaselt mööda tänavat veerevate karnevali masinate otsas seisid kostümeeritud suitsetajad.
Teoreetiliselt ei oleks sel päeval enam tohtinud liha süüa, kuid lihagrille oli pikitud igale nurgale. Kõlaritest tuleva muusika seos sündmuse mõttega (kevade saabumise tähistamine ja sellele kaasa aitamine) jäi minu jaoks selgusetuks. Nii palju, kui aru sain, siis lasti sedasama inglise ja kreeka keelset tümpsu, mida raadiostki iga päev. Mõnedel pealtvaatajatel olid küll kaasas pikad oliivipuu istikud.
Kuigi väidetavalt peaks kevadkarneval olema kogu rahva püha, nii noortele kui vanadele, siis tegelikult olid seal põhiliselt noored ja lastega pered. Rongkäigus oli ka väga palju lapsi. Vanu musta riietatud naisi nägin kogu karnevali jooksul täpselt kahte ja needki kadusid ära enne kui mina esireast eemaldusin. Beebisid ja rasedaid naisi oli küll kahju seal kõlarite vahel vaadata aga enamusel oli ilmselt meeldiv päev.
Kui lapsed ka juba mürast väsisid (mis võttis oluliselt kauem aega kui minul), läksime tuttavaid ja edasi söögikohta otsima. Karnevalipäev oli ilmselt üks aasta parimaid päevi ka kesklinna söögikohtade pidajatele. Kõik kohad olid tihedalt lõbusaid seltskondi täis. Lõpuks läksime sööma linnast välja poolel teel koju. Seal ei saanud ka külastajate puuduse üle kurta, kuid õnneks on kreeklaste külmataluvus meie omast madalam ja kui sees saal oli lõpuni rahvast täis, siis mingi hetk õues olime juba ainsad sööjad. Sõime väga häid suvikõrvitsa-juustu pallikesi:)
Kokkuvõttes on tore, et karnevalil käisime ja olulist osa kultuurist nägime. Ühtlasi sain teada, et edaspidi ei ole karnevalid minu poolt külastamist ootavate nähtuste esireas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar