Aia taga on noorel vahtral juba lehed punased. Ja tammedel on kohati kollane varjund. Sibulad ja suurem osa kartuleid on üles võetud. Seoses sibulate kuivatamise vajadusega avastasin, et keegi nutikas inimene on terve pika majaesise ulatuses räästa alla naelu löönud. Väga hea koht sibulakimpude riputamiseks:)
Mets osutus siiski seenemetsaks. Ja puugimetsaks. Ja tagapool on isegi ilus kivihunnikul istuda.
Naabrid kolisid talveks linna. Nüüd ma koertega kolmekesi. Isegi hiired on vaikseks jäänud, ei jookse enam piiksudes mööda kööki ringi. Koerte pudruainete kott seisab ka öö läbi vaikselt püsti, ei ole hommikuks pikali vajunud ja teri laiali puistanud. Enam ei ole nii hirmus olla ka, kui alguses. Peale teise tuppa kolimist läks oluliselt paremaks. Arvan, et probleem oli esimese toa tugevas suitsuhaisus, mida ma mingi aja pärast enam tähele ei pannud aga mis ikkagi tugevalt olemas oli. Peale seda, kui sõbrad külas käies sellele tähelepanu juhtisid, hakkasin jälle tundma ja kolisin kohe teise tuppa. Praegune tuba on õue poole ka, kuidagi kindlam tunne on seal.
Üleeile võtsin ette külmkapi sulatamise. Lootsin, et ülemine osa sulab poole päevaga ära ja sügavkülm ust kinni hoides selle ajaga veel ei sula. Tunnid möödusid ja vaatasin õudusega, kuidas mu hoolega kogutud külmutatud marjad sulavad, samal ajal, kui ülemise kapi poolteist aastat sulatamata lumesein ainult vaikselt tilgub. Õhtul, 10 tundi pärast sulatamise algust, tuli omanik juhuslikult läbi ja lõi lume noaga lahti. Paari minutiga oli kapp sulatatud ja marjad päästetud. Ma oleks seal poole ööni istunud ja oodanud. Natuke surkisin ka noaga aga väga ei julgenud, et äkki läheb midagi katki.
Ühel õunapuul murdus kaks suurt oksa ära. Üks kukkus maha, teine jäi puu külge rippuma. Õunad puha toored alles. Endiselt on pakkumisel terve aiatäis õunu korjamiseks.
Armas sügisepostitus :)
VastaKustutaLoodan, et leiad ikka peremehe ka, oleks tore, hoian igatahes pöialt! :)