2009 oli kummaline aasta. Mõnes mõttes raske, teisalt jälle panin tähele, et jõua ainult midagi tahta ja juba juhtub. Nagu kiirendus oleks elul peal olnud. Vahel tundus, et milleks kogu see muretsemine ja tõmblemine, kui kõik niikuinii täitub. Aga ega ma sellest praktiliselt õppinud küll ei ole, ikka tekitab tuska, kui kohe ei saa. Kuigi tahta võib ju igasuguseid asju aga kõigega ei pruugi tegelikult ise kokku sobitudagi. Päris palju muljeid ja kogemusi ja enda paremini tundma õppimist oli sel aastal.
Täna ja viimastel päevadel on olnud täiuslik aastalõpu-ilm. Paks lumi kõikjal, roosa päikesetõus hommikul kell 10, roosa päikeseloojang nelja paiku:)
2010 tuleb ilus aasta. Selline tunne on. Algavaks aastaks on mul üks suurem eesmärk või õigemini siht. Nimelt kirjutada rohkem. Palju rohkem. Olen alustanud mitmeid kirjatöid, mõne võiks valmis ka saada. Üks asi, mida sel aastal oma kogemusest teada sain, on, et kirjutamine ei ole nagu rattasõit, et peale 10a pausi läheb viis minutit tasakaalu saavutamiseks ja tulebki jälle meelde. Piisab ainult aastasest pausist ja läheb ikka päris kaua aega enne kui midagi mõistlikku ja terviklikku jälle tulema hakkab. 2007 oli hea kirjutamise aasta. Põhiliselt küll kaustikutesse aga natuke ka mujale. Kui mõtted jooksid, siis sai kirjutada nii metsas kui bussis kui tänaval kõndides kui vannis. Põhiliselt vist viimases. Nüüd on juba pikemat aega raskusi meenutamisega, kuidas vannis kirjutamine tehniliselt käis ilma, et paber märjaks oleks saanud. Agatha Christie kirjutas oma raamatuid vannis. Huvitav, kas tal oli selle jaoks mingi spetsiaalne vannilauake. Või olid käelihased nii heas vormis, et tundide kaupa kaustikut üleval hoida.
Lisaks on üks unistus, mis seotud Itaaliaga. Ei teagi veel täpselt, mida seal teen, lihtsalt tõmbab juba pikemat aega. Esialgu tahan lühemaks perioodiks minna, nii paariks nädalaks või kuuks. Kui meeldib, siis võib mõelda pikemale viibimisele ja tegevusvõimalustele. Praegu tahan kõige rohkem Itaalias lihtsalt süüa värskeid küpseid päikesest pungil puuvilju, mida ei ole kemikaalides leotatud ja ladudes hoitud. Et teada saada, kuidas maitseb värske küps virsik ja viigimari. On mingi ähmane mälestus, et kunagi olid Eesti poodides söödavad virsikud aga sellest on juba palju aastaid möödas. Selle nimel olen isegi nõus esimest korda elus lennukiga lendama. Kuigi ilma oleks muidugi parem hakkama saada. Teiseks olen umbes aasta mänginud mõttega Itaalias villakitsi kasvatada. Seda saaks ilmselt teha mahetallu vabatahtlikuks minnes.
Võimalus oleks ka lihtsalt kohale minna ja vaadata, mis elu toob. Selleks mul tõenäoliselt närvi siiski ei jätkuks. Plaanid võivad küll alati muutuda aga puududa ei või. Kuigi mulle meeldiks kangesti juba homme minema hakata:)
Kuna suvel mingil veel määramata ajal on minu korraldada koduõppe suvepäevad, peaks Itaalia jääma juba kevadesse.
Kui kellelgi on nõuandeid või tõmbab ka sinnapoole, siis võib ühendust võtta:)
Ja siis on veel üks siht, millega on vaja hakata süstemaatilisemalt tegelema. Kolmest aitab aastaks küll, siis on ehk lootust rajal ka püsida:)
2009 oli tõepoolest kummaline aasta, pakkus palju arenemist, seda tõesti kiires tempos, kuid pole midagi, mis otseselt seda aastat üldiselt eriliselt meenutama jääb. V6ib-olla hiljem omandab aasta suuremat tähtsust kui näiteks mõned eelmisel aastal sõlmitud kokkulepped vilja kandma hakkavad. Minu viimane eriliselt meeldejääv aasta oli 2007. Ja uus eriline aasta tõotab tulla 2010, vähemalt märgid viitavad võimalustele ja üldse on hea sisetunne.
VastaKustutaUut Uuelt Meremaalt!
ALlan
Vaatan nüüd oma postitamise kellaaega - vau!! Mul oli kell siis 11.
VastaKustutaP.s. Kui ma nüüd veel korra lugesin, siis peaks mainima, et tõenäosus on päris suur, et ma juulikuus Itaalia-Prantsusmaa-Alpid ekspeditsiooni teen, nii 3 nädalat.
Olen ka mõelnud, et Itaalia kõrvalt võiks Prantsusmaa külakestest ja turgudelt ka läbi käia:) Ja Kreekasse tahaks ka põigata:)
VastaKustuta2009 läbivam teema minu jaoks oli talukatsetused aga alustatud sai mitmeid asju, mille lõpuni viimine ei olnud sugugi nii kerge, kui alustamine. Ja nii mõnigi kriipiv detail elust jõudis kriitilise piirini.
Mul oli 2008 ka palju uusi kogemusi, õppimist ja toredaid tutvusi aga erinevus oli vast selles, et 2008 olid need kogemused rohkem väljaspool ja 2009 seespool. Näiteks 2008 ma õppisin kitse lüpsma ja maja ehitama aga 2009 õppisin üksi metsa vahel elamist ja võõraste autode peale hääletamist. 2007-2008 ma kujundasin usinalt unistusi ja plaane, kuidas võiks olla ja 2009 toodi võimalused enamust neist praktikas järele proovida kandikul kätte. Sellega seoses kerkis mõnede varem keskmiselt oluliseks peetud elementide väärtus minu silmis korralikult.
Kirjutamises kui sellises ei olnud tegelikult 2009 auku, 2008 oli selles suhtes tühjem. Lihtsalt kirjutamise viis muutus ja artiklid asendusid niisama voolava jutuga.
sabung adu ayam pisau filipina
VastaKustuta