Ülevaade toimunust ja konspektid: http://www.koduope.ee/?id=33
Minu maitse järgi nädalavahetus oli:) Kui suvi on suur, lähedal on järv, ümber maalilised vaated ja palju huvitavaid uusi ja vanu tuttavaid, siis on kõige parem ikka koduõppe üksikasju arutada:)
esmaspäev, 2. august 2010
laupäev, 24. juuli 2010
Kõrvalepõige
Kavatsesin täna Võrumaal käia. Hommikul vara sadas lahinal vihma ja mõtlesin, et jääb ära. Aga veidi hiljem paistis, et tuleb ikka kuiv päev. Kell oli juba päris palju ja kartsin, et jõuan hääletama alles suure kuuma ajaks. Igatahes hakkasin minema. Majast välja jõudnuna tekkis aga mõte, et milleks raisata aega teise linna otsa hääletama minekuks, kui siitsamast Annelinna kõrvalt läheb Räpina maantee, millelt saaks pöörata Põlva poole ja edasi Võrru. Põlvasse ja Võrru ma tegelikult ei jõudnud. Aga selleks ajaks, kui muidu oleksin jala teise linna otsa hääletama jõudnud, olin juba Räpinas:) Tee oli ilus ja linnake ka armas. Räpinas ma ilmselt varem ei olnudki käinud. Väga hubane mulje jäi. Kõndisin tänavatel ringi ja vaatasin järvesillal kalu. Oleksin küll veel ka edasi Põlvasse jõudnud aga tundus, et sellise kuumaga ei ole matkamine just kõige mõistlikumate tegevuste seas. Veidi maad kõndimise järel, mil oli veel võimalus Põlva poole pöörata, sain ühe autoga Tartusse.
Nüüd istun toas, kus vaatamata kõigile avatud akendele on 26 kraadi sooja. Vahelduseks päris tore, tavaliselt on viimasel ajal 28 olnud. Vähemalt ei paista päike pähe. Tundub juba uskumatu, et talv venis nii pikalt. Uut talve siiski veel ei igatse. Kui nii kontrastne hakkabki olema, siis tulevikus näen juba virsikupuid oma aias. Pole vaja Itaaliasse minnagi.
Nüüd istun toas, kus vaatamata kõigile avatud akendele on 26 kraadi sooja. Vahelduseks päris tore, tavaliselt on viimasel ajal 28 olnud. Vähemalt ei paista päike pähe. Tundub juba uskumatu, et talv venis nii pikalt. Uut talve siiski veel ei igatse. Kui nii kontrastne hakkabki olema, siis tulevikus näen juba virsikupuid oma aias. Pole vaja Itaaliasse minnagi.
pühapäev, 4. juuli 2010
Postitus 100 :)
Veidi üle aasta olen pidanud seda blogi ja ongi ilus ümmargune arv täis saanud.
Ütleks, et tähistasin seda küpsetamisega aga tegelikult avastasin sünnipäeva alles retsepti kirja panema tulles, kui küpsised parajasti jahtuvad.
Teisipäevast lähen mitmeks päevaks maale ja testin siin võimalikke kaasatehtavaid toite, mis matkajaid püsti hoiaks.
Eelmise postituse muffinite põhjal tekkis selliste pätsikeste idee:
Ligikaudu
paar-kolm peotäit kaerahelbeid
paar-kolm peotäit odrajahu
tubli peotäis kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut (tagasihoidlikult)
jupp pehmet võid (vast u. 40g)
mõned kuivatatud ploomid, pestud ja tükeldatud
1 muna
Segasin kuivained omavahel ja hõõrusin võiga purutainaks. Segasin hulka ploomitükid ja ühendasin taigna munaga. Surusin peovahel taina kokku 10 väikseks pätsikeseks, panin võiga määritud plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C 20 minutit. Kergelt kuldsed juba olid ja pealt krõbedad aga seest veel veidi toored. Lasin kinni pandud ahjus veel 15 minutit seista. Meeldiv on melassisuhkru komme väikeste tükkidena jääda. Matkale võtmiseks tuleb koguseid muidugi suurendada. Ja ilmselt ka kauem küpsetada. Testimine on ikka üks positiivne asi:)
Aga matk maal tuleb külateemaline, eeldatavas külakohas ja seltskonnaga. Kui keegi tahab ka ühineda ja külaasja arutada, siis tuleb kiiresti mulle teada anda. Oleme seal esialgu teisipäevast neljapäevani ja järgmisel nädalal veel. Võimalik on pajuvõsa lõigata ja sellest kempsu ehitada:)
Ütleks, et tähistasin seda küpsetamisega aga tegelikult avastasin sünnipäeva alles retsepti kirja panema tulles, kui küpsised parajasti jahtuvad.
Teisipäevast lähen mitmeks päevaks maale ja testin siin võimalikke kaasatehtavaid toite, mis matkajaid püsti hoiaks.
Eelmise postituse muffinite põhjal tekkis selliste pätsikeste idee:
Ligikaudu
paar-kolm peotäit kaerahelbeid
paar-kolm peotäit odrajahu
tubli peotäis kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut (tagasihoidlikult)
jupp pehmet võid (vast u. 40g)
mõned kuivatatud ploomid, pestud ja tükeldatud
1 muna
Segasin kuivained omavahel ja hõõrusin võiga purutainaks. Segasin hulka ploomitükid ja ühendasin taigna munaga. Surusin peovahel taina kokku 10 väikseks pätsikeseks, panin võiga määritud plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C 20 minutit. Kergelt kuldsed juba olid ja pealt krõbedad aga seest veel veidi toored. Lasin kinni pandud ahjus veel 15 minutit seista. Meeldiv on melassisuhkru komme väikeste tükkidena jääda. Matkale võtmiseks tuleb koguseid muidugi suurendada. Ja ilmselt ka kauem küpsetada. Testimine on ikka üks positiivne asi:)
Aga matk maal tuleb külateemaline, eeldatavas külakohas ja seltskonnaga. Kui keegi tahab ka ühineda ja külaasja arutada, siis tuleb kiiresti mulle teada anda. Oleme seal esialgu teisipäevast neljapäevani ja järgmisel nädalal veel. Võimalik on pajuvõsa lõigata ja sellest kempsu ehitada:)
teisipäev, 29. juuni 2010
Midagi head ruttu
Võtan B-vitamiini õllepärmitablettide kujul, mis väidetavalt pidi suviseid putukaid eemal hoidma. Sellel on üks huvitav kõrvalmõju. Nimelt on mul nüüd peaaegu kogu aeg kõht tühi. Ja isu ei ole lihtsalt niisama midagi süüa, vaid ikka midagi head. See omakorda on elavdanud loomingulist suhtumist olemasolevatesse materjalidesse. Täna, umbes üks tund peale korralikku kõhutäit, milllele järgnes õllepärmitablett, tundsin, et tahaks süüa. Mitte sama sööki, mida lõunaks, vaid midagi uut ja head. Küpsetaks midagi aga ainsana olemasolev rukkijahu ei tundunud siiski veel eriti kutsuv. Või ja munad on olemas, midagi oleks veel juurde vaja. Järsku meenus, et kohviveskiga saab pea kõigest jahu teha:) Näiteks täisterariisist:) Või odrakruupidest:) Odra-shokolaadikook tundus eriti kutsuv. Kahjuks selgus, et odrakruubid siiski ei ole kasutatavad. Selle asemel segasin kokku:
hea mitu peotäit kaerahelbeid jahvatatuna
3 kliidega riisivahvlit jahvatatuna
2 peotäit terveid kaerahelbeid
2 tublit peotäit kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut
küpsetuspulbrit
veidi vähem kui pool pakki võid (185g pakk)
2 muna kergelt lahti klopituna
törts hapukoort
Kakao tundus siinjuures juba liigsena. Jagasin taina muffinivormidesse, kus see 190 C juures silma rõõmustavalt kerkis. Küpses umbes 40 minutit, seejärel võtsin vormidest välja ja lasin kinnikeeratud ahjus veel mõne minuti tagurpidi plaadil olla. Ega see nüüd nii väga kiirelt tegelikult ei käinudki aga isu leidis kohe loomingulist rakendust. Muffinid tulid mõnusalt krõbedad ja rammusad. Maitse vajaks siiski täiustamist, praegu ei eristunud ükski eriti teistest.
Veel sain hiljuti teadlikuks, kui hea asi on pasta koos letsho, või ja melassisuhkruga kuumutatult. Tatar samas kombinatsioonis on ka väga hea aga pasta (riisi- ja nisupasta segamini) üllatus oli ikka parem:)
hea mitu peotäit kaerahelbeid jahvatatuna
3 kliidega riisivahvlit jahvatatuna
2 peotäit terveid kaerahelbeid
2 tublit peotäit kookoshelbeid
1 väike pk vaniljepudingu pulbrit
tiba soola
veidi melassisuhkrut
küpsetuspulbrit
veidi vähem kui pool pakki võid (185g pakk)
2 muna kergelt lahti klopituna
törts hapukoort
Kakao tundus siinjuures juba liigsena. Jagasin taina muffinivormidesse, kus see 190 C juures silma rõõmustavalt kerkis. Küpses umbes 40 minutit, seejärel võtsin vormidest välja ja lasin kinnikeeratud ahjus veel mõne minuti tagurpidi plaadil olla. Ega see nüüd nii väga kiirelt tegelikult ei käinudki aga isu leidis kohe loomingulist rakendust. Muffinid tulid mõnusalt krõbedad ja rammusad. Maitse vajaks siiski täiustamist, praegu ei eristunud ükski eriti teistest.
Veel sain hiljuti teadlikuks, kui hea asi on pasta koos letsho, või ja melassisuhkruga kuumutatult. Tatar samas kombinatsioonis on ka väga hea aga pasta (riisi- ja nisupasta segamini) üllatus oli ikka parem:)
teisipäev, 15. juuni 2010
Kuidas asjad juhtuvad
Täna, kui üle mõne aja jälle päikeselisel päeval, oli mul plaanis käia ära Vastseliina kandis, et ammu edasilükatud asjadega lõpule lähemale jõuaks. No alguses oli tegelikult plaanis külakohas käia aga mõtlesin, et oleks ikka väga tubli kasutada üksikut ilusat päeva vanade asjade lõpetamiseks. Eriti kuna mul labidat jms aiatöödeks vajaminevat niikuinii veel ei ole kaasa võtta.
Ajasin siis eeskujulikult varakult ennast üles, et jõuaks vara maale ja seal ehk veidi toimetadagi. Hääletamine läks väga hästi. Jõudsin hääletuskohta, samal ajal juba lähenev auto peatuski ja viis mind peaaegu Kosele. Kosel on parajasti teetööd, mis oli positiivne selles mõttes, et ei tekkinud kiusatust Haanja poole pöörata ja negatiivne selles mõttes, et esiteks oleks seal olnud keeruline hääletada ja teiseks, ega ei olnud millegi peale hääletada ka. Autod liikusid tigudena ainult Võru suunas. Kõndisin reipalt Lohule ja mõtlesin, et ongi kena päev jalutamiseks. Selle kinnituseks tegin väikese tiiru enne Koset ühele metsavahetänavale, mida olin ammu tahtnud vaatama minna.
Lootsin, et Lohul tulevad autod ringteel Tartu poolt ja no piiri suunas peaks ikka keegi kenal suvisel tööpäeva hommikupoolikul liikuma. Tegelikult oli neid ikka väga vähe, kes autojuhtidena samamoodi arvasid ja needki mind peale ei võtnud. See-eest sain kuidagi eriti teadlikuks (kuigi olin seal kümneid kordi varem hääletanud), et sealt pöörab ka tee Rõugesse. Lohul lõppesid teetööd ja arvake ära, kustkaudu sõideti siis Rõugesse? Rõuge poole paistis liikuvat oluliselt rohkem autosid, kui Vastseliina poole. Jõudsin minagi kahe autoga Rõugesse. Pahandasin oma nõrga tahtejõu üle, sest ega ma eriti kaua oodanud ja mõtisklesin sellest, et alates viimasest sügisest on rohkem kui kord juhtunud seda, et hakkan minema Vastseliina kanti aga jõuan hoopis Rõuge või Haanja kanti.
Igatahes oli Rõuges kena suvine päev, ideaalne jalutamiseks. Tegelikult ma ei teadnudki, kuhu või miks lähen. Arvasin, et ehk teen jälle tiiru kaugemate küla jaoks valitud talude juures ja vaatan, kuidas seal suvel on. Kuigi võis arvata, et hein on nabani ja teed ei paista kusagil. Arvasin, et küllap tuleb mul kõndida või ehk saan autoga Rõugest tavalise bussi ootamise kohani ja sealt edasi tuleb minna bussiga nagu enamasti. Rõugest edasi kõndisin veidi ja imetlesin kauneid vaateid. Esimene teelõik on seal nii ilus, et seda oleks kahju autoga sõita.
Peagi sain siiski autole. Tuli välja, et juht sõidab samasse kohta, kuhu minagi. Alul sain aru, et tal on seal ainult mets aga siis tuli välja, et elabki seal. Küsis, kellele külla lähen. Ütlesin, et niisama matkama. Ta imestas, et kuidas nii üksi ja kas hunte ei karda. Ma ütlesin, et siiani pole ükski vastu tulnud. Siis ta rääkis, kus keda nähtud on ja sinna ei maksa minna. Ja näitas teeotsi, kus võiks matkata ja kuhu need välja pööravad. Imestas ikka, et no mis ma ikka matkan niimoodi. Ütlesin siis, et otsin kodu.
No vot, sellest oleks võinud alustada. Tema teab kohe kahte kohta pakkuda. Ja võib omaniku telefoninumbri anda. Püüdsin siis uurida, kus need talud asuvad. Aga mulle tehti ringkäik autoga nende kohtade juurde. Teepeal viitas veel paarile kohale, mis tühjalt seisavad. Esimese talu juures, kui teeotsal auto kinni pidas, tahtsin välja minna ja küsisin, kus teine asub, et jalutan siin ära ja siis lähen vaatan teist. Aga viidi teise ka kohale, et pärast tulen ise esimesse tagasi. Teises kohas helistas omanikule ja uuris, mis plaanid neil sellega on. Tegi ka tiiru õue peal, näitas, kus mis on. Laudal uus katus, see seisab nüüd korras. Majas korralik ahi, talvel elati sees. Uue sauna jaoks vundament valmis, siia oleks vaja ruttu palgid peale panna. Tiik tuleks teise kohta tõsta, sinna võsa asemele, oleks päikese käes soe. Köögiviljapeenar oli seal lauda kõrval. Teadis, mis hinnaga see koht osteti (liiga kallilt) ja palju uuendustele kulutati.
Väga ilus ja armas koht. Lilled õitsesid aias, kuplite avarus ümber. Naabertaludes elatakse. Aga kohe kõrval koht on ka tühi. Elamiseks ei pidavat kõlbama, veesoone peal ja täiesti kokku kukkunud. Aga kui saaks selle maa eelmisega kokku liita, saaks ühe künka juurde ja sinna saaks maja panna. Aga omanik tahab selle eest head hinda saada.
Esimese talu omanikke ei saanud ta kohe kätte, nende numbri saamiseks vahetasime oma telefoninumbreid. Mõlema talu viimase ajaloo rääkis ka ära.
Jalutasin siis tuldud teed tagasi ja vaatasin üle veel paar kõrvalteed, millede ääres oli väga ilus talumaastik ja mõned minu silma jaoks küll mahajäetud kohad aga need olid tihedalt koos ja ühes paistis, et vist ikka elatakse ja peetakse mesilasi. Igaks juhuks ligi ei läinud.
Esimese talu juurde minnes tegin peatuse teel viidatud tühjalt seisva talu juures. Siin oli küll teerajal nabani hein. Armas koht, mis vajaks hoolt. Esimene talu oli naabriga lähestikku ja olin vahepeal suutnud ära unustada, kumb see olema pidi. Tiirutasin seal teel aga väga kutsuv ei tundunud ja läksin hoopis vaatama ühte kohta, mida paar aastat tagasi müügikuulutuse peale paar korda vaatamas käisin. Sinna ma kohale ei jõudnud, sest parajasti siis, kui otsisin kohta, kust pidi metsavahele pöörama (paistis, et tee on kaotsi läinud), helistas see mees, kes talusid näitas. Andis esimese talu omaniku numbri ja püüdis veenda, et ma ikka läheks vaataks selle hoolega üle, kui ma juba seal olen. Vundament ja laut ja mis kõik oli vaja üle vaadata, et teaks otsustada. Lubasin siis, et ise vaatan kohta aga helistama veel ei hakka. Selle talu omanikku, mida parajasti vaatama minemas olin, teadis ta ka. Läksin tagasi.
Teel enne talusid tuli vastu üks naine, kes mind sõbralikult vaatas aga midagi ei öelnud. Jõudsin otsusele, kumb kahest talust ilmselt see õige oli ja läksin värava juurde. Metsatukk, mis talu juurde kuuluma pidi, nägi küll kena välja aga talu ise kurblik. Mulle tundus, et mina ei suudaks seda hea energiaga täita. Koha minevik oli ka karm. Kitsukesele õuele ei läinudki, pöörasin tagasi. Siis tuli teel vastu teine naine, kes küsis kohe konkreetselt, keda ma otsin. Ütlesin, et kedagi ei otsi, niisama matkan. Nõudis, et mis ma niisama matkan. Ütlesin siis, et otsin kodu. Aga talle oli öeldud, et keegi läks talu juurde ja mingu ta vaatama, kes sinna läks. Taipasin, et see on ilmselt see, kes pidi külas elama ja majja sisse saama ja kellega koos talu näitaja oli soovitanud minna vaatama. Ütlesin, et jah, ma käisin sealt mööda ja väga põgusalt vaatasin ja leidsin, et see ei ole minu jaoks. Ütlesin, et kui sinnakanti tulen, siis kindlasti koos sõpradega ja ütlen edasi, et seal on tühi koht. Kui kedagi huvitab, siis saab temaga ühendust võtta. Veidi aega veel vestlesime, siis läksime laiali.
Tagasi Võrru mineva bussini oli veidi alla tunni aega (kohale jõudsin umbes pool tundi enne bussi:) Selleks ajaks, kui buss jõudma pidi, oli mul juba lähemalt tutvustatud talu juures käidud) ja otsustasin vaadata veel ühte teeotsa, kus varem käinud ei olnud. Selle äärest leidsin korraliku vaarikaraiesmiku:) Tee ääres õitsesid mõned maasikad. Ja siis leidsin päris maasikaid:) Palju:) Tundsin end nagu võlumuinasjutus:) Sellest on ikkagi terve pikk aasta möödas, kui ma metsmaasikaid sain. Vaarikaraiesmikkudel kasvavad kõige suuremad, punasemad ja magusamad metsmaasikad. Kujutate ette, jah?
Ja siis veel küsitakse, et mis sa seal maal tegema hakkad. Metsmaasikaid hakkan sööma:)
Ajasin siis eeskujulikult varakult ennast üles, et jõuaks vara maale ja seal ehk veidi toimetadagi. Hääletamine läks väga hästi. Jõudsin hääletuskohta, samal ajal juba lähenev auto peatuski ja viis mind peaaegu Kosele. Kosel on parajasti teetööd, mis oli positiivne selles mõttes, et ei tekkinud kiusatust Haanja poole pöörata ja negatiivne selles mõttes, et esiteks oleks seal olnud keeruline hääletada ja teiseks, ega ei olnud millegi peale hääletada ka. Autod liikusid tigudena ainult Võru suunas. Kõndisin reipalt Lohule ja mõtlesin, et ongi kena päev jalutamiseks. Selle kinnituseks tegin väikese tiiru enne Koset ühele metsavahetänavale, mida olin ammu tahtnud vaatama minna.
Lootsin, et Lohul tulevad autod ringteel Tartu poolt ja no piiri suunas peaks ikka keegi kenal suvisel tööpäeva hommikupoolikul liikuma. Tegelikult oli neid ikka väga vähe, kes autojuhtidena samamoodi arvasid ja needki mind peale ei võtnud. See-eest sain kuidagi eriti teadlikuks (kuigi olin seal kümneid kordi varem hääletanud), et sealt pöörab ka tee Rõugesse. Lohul lõppesid teetööd ja arvake ära, kustkaudu sõideti siis Rõugesse? Rõuge poole paistis liikuvat oluliselt rohkem autosid, kui Vastseliina poole. Jõudsin minagi kahe autoga Rõugesse. Pahandasin oma nõrga tahtejõu üle, sest ega ma eriti kaua oodanud ja mõtisklesin sellest, et alates viimasest sügisest on rohkem kui kord juhtunud seda, et hakkan minema Vastseliina kanti aga jõuan hoopis Rõuge või Haanja kanti.
Igatahes oli Rõuges kena suvine päev, ideaalne jalutamiseks. Tegelikult ma ei teadnudki, kuhu või miks lähen. Arvasin, et ehk teen jälle tiiru kaugemate küla jaoks valitud talude juures ja vaatan, kuidas seal suvel on. Kuigi võis arvata, et hein on nabani ja teed ei paista kusagil. Arvasin, et küllap tuleb mul kõndida või ehk saan autoga Rõugest tavalise bussi ootamise kohani ja sealt edasi tuleb minna bussiga nagu enamasti. Rõugest edasi kõndisin veidi ja imetlesin kauneid vaateid. Esimene teelõik on seal nii ilus, et seda oleks kahju autoga sõita.
Peagi sain siiski autole. Tuli välja, et juht sõidab samasse kohta, kuhu minagi. Alul sain aru, et tal on seal ainult mets aga siis tuli välja, et elabki seal. Küsis, kellele külla lähen. Ütlesin, et niisama matkama. Ta imestas, et kuidas nii üksi ja kas hunte ei karda. Ma ütlesin, et siiani pole ükski vastu tulnud. Siis ta rääkis, kus keda nähtud on ja sinna ei maksa minna. Ja näitas teeotsi, kus võiks matkata ja kuhu need välja pööravad. Imestas ikka, et no mis ma ikka matkan niimoodi. Ütlesin siis, et otsin kodu.
No vot, sellest oleks võinud alustada. Tema teab kohe kahte kohta pakkuda. Ja võib omaniku telefoninumbri anda. Püüdsin siis uurida, kus need talud asuvad. Aga mulle tehti ringkäik autoga nende kohtade juurde. Teepeal viitas veel paarile kohale, mis tühjalt seisavad. Esimese talu juures, kui teeotsal auto kinni pidas, tahtsin välja minna ja küsisin, kus teine asub, et jalutan siin ära ja siis lähen vaatan teist. Aga viidi teise ka kohale, et pärast tulen ise esimesse tagasi. Teises kohas helistas omanikule ja uuris, mis plaanid neil sellega on. Tegi ka tiiru õue peal, näitas, kus mis on. Laudal uus katus, see seisab nüüd korras. Majas korralik ahi, talvel elati sees. Uue sauna jaoks vundament valmis, siia oleks vaja ruttu palgid peale panna. Tiik tuleks teise kohta tõsta, sinna võsa asemele, oleks päikese käes soe. Köögiviljapeenar oli seal lauda kõrval. Teadis, mis hinnaga see koht osteti (liiga kallilt) ja palju uuendustele kulutati.
Väga ilus ja armas koht. Lilled õitsesid aias, kuplite avarus ümber. Naabertaludes elatakse. Aga kohe kõrval koht on ka tühi. Elamiseks ei pidavat kõlbama, veesoone peal ja täiesti kokku kukkunud. Aga kui saaks selle maa eelmisega kokku liita, saaks ühe künka juurde ja sinna saaks maja panna. Aga omanik tahab selle eest head hinda saada.
Esimese talu omanikke ei saanud ta kohe kätte, nende numbri saamiseks vahetasime oma telefoninumbreid. Mõlema talu viimase ajaloo rääkis ka ära.
Jalutasin siis tuldud teed tagasi ja vaatasin üle veel paar kõrvalteed, millede ääres oli väga ilus talumaastik ja mõned minu silma jaoks küll mahajäetud kohad aga need olid tihedalt koos ja ühes paistis, et vist ikka elatakse ja peetakse mesilasi. Igaks juhuks ligi ei läinud.
Esimese talu juurde minnes tegin peatuse teel viidatud tühjalt seisva talu juures. Siin oli küll teerajal nabani hein. Armas koht, mis vajaks hoolt. Esimene talu oli naabriga lähestikku ja olin vahepeal suutnud ära unustada, kumb see olema pidi. Tiirutasin seal teel aga väga kutsuv ei tundunud ja läksin hoopis vaatama ühte kohta, mida paar aastat tagasi müügikuulutuse peale paar korda vaatamas käisin. Sinna ma kohale ei jõudnud, sest parajasti siis, kui otsisin kohta, kust pidi metsavahele pöörama (paistis, et tee on kaotsi läinud), helistas see mees, kes talusid näitas. Andis esimese talu omaniku numbri ja püüdis veenda, et ma ikka läheks vaataks selle hoolega üle, kui ma juba seal olen. Vundament ja laut ja mis kõik oli vaja üle vaadata, et teaks otsustada. Lubasin siis, et ise vaatan kohta aga helistama veel ei hakka. Selle talu omanikku, mida parajasti vaatama minemas olin, teadis ta ka. Läksin tagasi.
Teel enne talusid tuli vastu üks naine, kes mind sõbralikult vaatas aga midagi ei öelnud. Jõudsin otsusele, kumb kahest talust ilmselt see õige oli ja läksin värava juurde. Metsatukk, mis talu juurde kuuluma pidi, nägi küll kena välja aga talu ise kurblik. Mulle tundus, et mina ei suudaks seda hea energiaga täita. Koha minevik oli ka karm. Kitsukesele õuele ei läinudki, pöörasin tagasi. Siis tuli teel vastu teine naine, kes küsis kohe konkreetselt, keda ma otsin. Ütlesin, et kedagi ei otsi, niisama matkan. Nõudis, et mis ma niisama matkan. Ütlesin siis, et otsin kodu. Aga talle oli öeldud, et keegi läks talu juurde ja mingu ta vaatama, kes sinna läks. Taipasin, et see on ilmselt see, kes pidi külas elama ja majja sisse saama ja kellega koos talu näitaja oli soovitanud minna vaatama. Ütlesin, et jah, ma käisin sealt mööda ja väga põgusalt vaatasin ja leidsin, et see ei ole minu jaoks. Ütlesin, et kui sinnakanti tulen, siis kindlasti koos sõpradega ja ütlen edasi, et seal on tühi koht. Kui kedagi huvitab, siis saab temaga ühendust võtta. Veidi aega veel vestlesime, siis läksime laiali.
Tagasi Võrru mineva bussini oli veidi alla tunni aega (kohale jõudsin umbes pool tundi enne bussi:) Selleks ajaks, kui buss jõudma pidi, oli mul juba lähemalt tutvustatud talu juures käidud) ja otsustasin vaadata veel ühte teeotsa, kus varem käinud ei olnud. Selle äärest leidsin korraliku vaarikaraiesmiku:) Tee ääres õitsesid mõned maasikad. Ja siis leidsin päris maasikaid:) Palju:) Tundsin end nagu võlumuinasjutus:) Sellest on ikkagi terve pikk aasta möödas, kui ma metsmaasikaid sain. Vaarikaraiesmikkudel kasvavad kõige suuremad, punasemad ja magusamad metsmaasikad. Kujutate ette, jah?
Ja siis veel küsitakse, et mis sa seal maal tegema hakkad. Metsmaasikaid hakkan sööma:)
laupäev, 12. juuni 2010
Ilus hommik
Mõnus suvevihmaselt töine hommikupoolik:)
Kunagi Kadri (www.tarkusearmastus.blogspot.com) ütles, et ta tuleb hommikul üles ja kohe tahaks tööd teha. Mul on ka täna selline hommik. Rohkem tööd on kohe suurem rõõm.
Blog pakkus uusi taustakujundusi ja leidsingi sellise, kus linnud väga hästi sümboliseerivad nii blogi nime kui ka küla:)
Vähem kui nädal ökokogukondade kokkutulekuni.
Kunagi Kadri (www.tarkusearmastus.blogspot.com) ütles, et ta tuleb hommikul üles ja kohe tahaks tööd teha. Mul on ka täna selline hommik. Rohkem tööd on kohe suurem rõõm.
Blog pakkus uusi taustakujundusi ja leidsingi sellise, kus linnud väga hästi sümboliseerivad nii blogi nime kui ka küla:)
Vähem kui nädal ökokogukondade kokkutulekuni.
reede, 4. juuni 2010
Kus on Sinu tõeline jõud?
Eelmisel nädalal tegin ühel päeval endale üle pika aja muusikalise hommikupooliku Eesti filmimuusikaga. Hea muusika korrastab mõtteid ja võimendab tundeid. Samal õhtul oli mul külaline, kellega sai arutada igasuguseid huvitavaid asju. Sain teada võimalusest, mis täidaks ühe viimaste aastate unistuse ja haarasin sellest peaaegu kohe õhinal kinni. Kuid õhtul oli raske magama jääda. Paar tundi pidin voodis oma peas kuulama üha uuesti fraasi Nukitsamehe filmi laulust: Kus on Sinu tõeline jõud? Leidsin, et kusiganes see ka on, igatahes ei ole see virsikutes. Lasin ööpäeva veel settida ja ütlesin võimalusele ei. Otsustasin ka, et kui ma ei raatsi ühteainsatki kuud kulutada kõrvalisele, siis ei või seda aega ka niisama ära raisata. Ja ega siis rohkem oma jõuga kooskõlas olevad võimalused ennast oodata lase:) Tegelikult on nad kogu aeg olemas, kui hästi vaadata.
Lisaks
Sel aastal tuleb jälle peenar:)
Lisaks
Sel aastal tuleb jälle peenar:)
pühapäev, 30. mai 2010
Laadal
Päris laadal ei olnud juba ei mäletagi kui kaua käinud. Viimati ilmselt lapsepõlves. Eile käisin, Uma Peo raames. Mõnus oli:) Isegi tuttavaid nägin:) Päike paistis, inimesed siblisid rahulikult ja rõõmsalt ringi ja käsitöö-jäätis maitses hea.
neljapäev, 27. mai 2010
Eco-communities come together
This is an invitation to the gathering:)
Living on this beautiful planet is meant to be fun, exciting, fulfilling and harmonious. Somewhere along the way we have lost or forgotten how wonderful this world can be - it's time we start to recreate it together!
We invite you to beautiful Estonia this summer - to rediscover in 4 days many of the ways we can live together as a healthy community.
Estonian ecovillage gathering awaits you on 17th-20th of June, in Vatla, Läänemaa (Westland), Estonia.
Inspired by the works of Kosha Anja Joubert, Martin Stengl (Sieben Linden ecological community in Germany) and Robin Alfred from Findhorn eco-community in Northern Scotland, these four days will be a co-creation by all the participants with the tools of open space, forum and many other social techniques aiding us to share and receive freely. Music and dance will be an essential part of this gathering, as well as different lectures from inspiring community builders from all over Europe.
Aili Pyhälä and Tanja Korvenmaa from Finland and Nara Petrovic from Slovenian ecomovement and Ocistimo (clean-up Slovenia campaign) are going to facilitate the gathering. Ina Meyer-Stroll from Zegg, Germany is going to teach the powerful tool of Forum. Norwegian new era teacher, Vegard Kristoffer Emanuelsen has confirmed his participation as well. We also have a guest from Hawaii, Jeffory Soto, teaching us communications with whales and dolphins. From the Estonian Eco-Village movement we will be glad to share with you a Gaia Education Estonia concept, developed during the last year with 20 ecological educators from around Estonia.
True spirit of community carries the notion that we are all teachers and we are all students to each other. So at the same time as many wonderful teachers are being yet confirmed to be taking part in the gathering - we hope YOU can come and share YOUR gifts with us here!
The gathering is being held on the grounds of an old beautiful manor house of Vatla. Sleeping will be arranged in tents. The donations for 1 day are 11 euros for food and accommodation per person. Write to kokkutulek@kogukonnad.ee if you wish to come
Let's start creating wonderful home for all of us!
....................
Tule Eesti ökokogukondade kokkutulekule!
---------------------------------------------------------------------
Kas Sul on suveplaanid juba tehtud? Mõtled millegi uue ja huvitava peale!?
Tule sel aastal juba IV korda toimuvale Eesti ökokogukondade kokkutulekule. Sel aastal keskendub kokkutulek gruppide ja kogukondade sotsiaalsele aspektile ning kannab nime "Kogukondadeks kokku tulemine, koos olemine. Kuidas kasvada sotsiaalselt terveks kogukonnaks." Kokkutulek toimub 17.-20. juunil. Vatla mõisas Läänemaal.
Eestis ei ole palju reaalselt koos elavaid ökokogukondi. On Lilleoru, kogukondadest teame Uue Maailma Seltsi. Üle Eesti on veel 10kond toredat ökoküla algatust. Palju on linnaosade seltse ja MTÜ-sid. Kõik on aktiivsed ja tublid. Aga ikka on eestlase probleem see, et ei taha hästi naabriga läbi saada, teist inimest tõeliselt kuulata, näha temas unikaalset väärtust.
Kuidas selleni ikkagi jõuda, et näha teist inimest? Teisi usaldada? Kuulata? Öelda, mis sees tegelikult tunne on? Omavahel koostööd teha ja hästi läbi saada? Neile küsimustele otsimegi seekord vastuseid!
Sellest teadmisest on kasu kõigil: üksikisikutel ja peredel, sõpruskondadel ja seltsingutel, organisatsioonidel ja külakogukondadel.
Teretulnud on kõik!
Lähem info kokkutuleku kohta: www.kogukonnad.ee
Registreerumine: kokkutulek@kogukonnad.ee
Pikemalt programmist:
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=110:kokkutulekv&catid=1:latest-news&Itemid=28
Vaata eelmise aasta kogukondade kokkutuleku pilte Karilatsi Talumuuseumist Põlvamaal:
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=66:kokkutuleku-jaerelkaja&catid=1:latest-news&Itemid=28
Living on this beautiful planet is meant to be fun, exciting, fulfilling and harmonious. Somewhere along the way we have lost or forgotten how wonderful this world can be - it's time we start to recreate it together!
We invite you to beautiful Estonia this summer - to rediscover in 4 days many of the ways we can live together as a healthy community.
Estonian ecovillage gathering awaits you on 17th-20th of June, in Vatla, Läänemaa (Westland), Estonia.
Inspired by the works of Kosha Anja Joubert, Martin Stengl (Sieben Linden ecological community in Germany) and Robin Alfred from Findhorn eco-community in Northern Scotland, these four days will be a co-creation by all the participants with the tools of open space, forum and many other social techniques aiding us to share and receive freely. Music and dance will be an essential part of this gathering, as well as different lectures from inspiring community builders from all over Europe.
Aili Pyhälä and Tanja Korvenmaa from Finland and Nara Petrovic from Slovenian ecomovement and Ocistimo (clean-up Slovenia campaign) are going to facilitate the gathering. Ina Meyer-Stroll from Zegg, Germany is going to teach the powerful tool of Forum. Norwegian new era teacher, Vegard Kristoffer Emanuelsen has confirmed his participation as well. We also have a guest from Hawaii, Jeffory Soto, teaching us communications with whales and dolphins. From the Estonian Eco-Village movement we will be glad to share with you a Gaia Education Estonia concept, developed during the last year with 20 ecological educators from around Estonia.
True spirit of community carries the notion that we are all teachers and we are all students to each other. So at the same time as many wonderful teachers are being yet confirmed to be taking part in the gathering - we hope YOU can come and share YOUR gifts with us here!
The gathering is being held on the grounds of an old beautiful manor house of Vatla. Sleeping will be arranged in tents. The donations for 1 day are 11 euros for food and accommodation per person. Write to kokkutulek@kogukonnad.ee if you wish to come
Let's start creating wonderful home for all of us!
....................
Tule Eesti ökokogukondade kokkutulekule!
---------------------------------------------------------------------
Kas Sul on suveplaanid juba tehtud? Mõtled millegi uue ja huvitava peale!?
Tule sel aastal juba IV korda toimuvale Eesti ökokogukondade kokkutulekule. Sel aastal keskendub kokkutulek gruppide ja kogukondade sotsiaalsele aspektile ning kannab nime "Kogukondadeks kokku tulemine, koos olemine. Kuidas kasvada sotsiaalselt terveks kogukonnaks." Kokkutulek toimub 17.-20. juunil. Vatla mõisas Läänemaal.
Eestis ei ole palju reaalselt koos elavaid ökokogukondi. On Lilleoru, kogukondadest teame Uue Maailma Seltsi. Üle Eesti on veel 10kond toredat ökoküla algatust. Palju on linnaosade seltse ja MTÜ-sid. Kõik on aktiivsed ja tublid. Aga ikka on eestlase probleem see, et ei taha hästi naabriga läbi saada, teist inimest tõeliselt kuulata, näha temas unikaalset väärtust.
Kuidas selleni ikkagi jõuda, et näha teist inimest? Teisi usaldada? Kuulata? Öelda, mis sees tegelikult tunne on? Omavahel koostööd teha ja hästi läbi saada? Neile küsimustele otsimegi seekord vastuseid!
Sellest teadmisest on kasu kõigil: üksikisikutel ja peredel, sõpruskondadel ja seltsingutel, organisatsioonidel ja külakogukondadel.
Teretulnud on kõik!
Lähem info kokkutuleku kohta: www.kogukonnad.ee
Registreerumine: kokkutulek@kogukonnad.ee
Pikemalt programmist:
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=110:kokkutulekv&catid=1:latest-news&Itemid=28
Vaata eelmise aasta kogukondade kokkutuleku pilte Karilatsi Talumuuseumist Põlvamaal:
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=66:kokkutuleku-jaerelkaja&catid=1:latest-news&Itemid=28
kolmapäev, 26. mai 2010
Suvised kohtumised
Ma loodan, et kõik on juba ökokogukondade kokkutulekust teadlikud ja aja planeerinud:) Kes veel ei tea, siis
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=110:kokkutulekv&catid=1:latest-news&Itemid=28
või lihtsalt http://www.kogukonnad.ee/ edasi klõpsates.
See on ajaliselt poolel teel enne koduõppe suvepäevi:)
Aga kohe varsti selle nädala lõpus on juba Põlvamaal Uma Pido http://www.umapido.ee/
Suvi tuleb ilus värviline:) Nii palju võimalusi, hing on juba ootusärevust täis.
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=110:kokkutulekv&catid=1:latest-news&Itemid=28
või lihtsalt http://www.kogukonnad.ee/ edasi klõpsates.
See on ajaliselt poolel teel enne koduõppe suvepäevi:)
Aga kohe varsti selle nädala lõpus on juba Põlvamaal Uma Pido http://www.umapido.ee/
Suvi tuleb ilus värviline:) Nii palju võimalusi, hing on juba ootusärevust täis.
Tellimine:
Postitused (Atom)