reede, 28. jaanuar 2011

Juured

Liitusin mõned päevad tagasi www.geni.com lehega, mis võimaldab koostada oma sugupuud. Alguses oli lõbus sisestada andmeid, mida peast teadsin ja vaadata, kuidas need puuna välja näevad. Siis avastasin oma suureks rõõmuks, et keegi väga kauge varem tundmatu sugulane on uurimistööd teinud ja tänu temale sain teada, et vanaisa isal oli viis õde ja ema oli ka suurest perest, mille ühe liini järeltulija oligi uurimisega tegelenud. Varsti juhtus aga midagi veidi häirivat - süsteem hakkas ise mõtlema ja minu märgitud sugulaste külge ühendama teiste poolt samade isikute kohta sisestatud andmeid ja minu puu muudkui paisus väljapoole igasuguseid hallatavaid piire. Minu käest ei küsi keegi, kui kaugel on hõimlus liiga kaugel, ainult aegajalt teatab süsteem resoluutselt, et see isik on nii kaugel, et tema andmed peavad olema avalikud. Ja ei luba topeltolevaid isikuid kustutada, sest igaühe küljes ripub osa tema sugupuust ja ühe inimese kustutamine lõhuks väidetavalt terve puu.

Lõplikult läks asi käest ära siis, kui palusin oma vanematel oma puuga liituda lootuses, et saan oma puust puuduvad andmed valikuliselt lihtsalt üle tõsta. Tegelikult läks nii nagu ikka läheb mitme sugupuu ühendamisel - mingisugusegi ülevaate saamine olnust ja toimuvast eeldab palju aega ja süvenemist. Lisaks on mustvalgel näha, mis saab siis, kui erinevatel inimestel on samade isikute kohta veidi erinevad andmed või kujutlused - neid isikuid saab palju ja veel rohkem. Ühel hetkel oli minul väidetavalt neli paari vanemaid, mind ennast oli sugupuus kolm korda ja minu õde pakuti mulle lapseks.

Kokku on sugupuus praegu inimesi tublisti üle 700. Kuigi ülevaade neist mul veel puudub, on hea sirvida suurt sugupuud ja istun hasartselt õhtuti arvuti taga. Eile õhtul avastasin terve uue liini, mis jätkus minu vanavanaema poolõest. Et mitte ainult ekraanil nimede vaatamisega piirduda, võtsin ühendust ka:) Äkki teavad veel esivanemaid:)

Positiivne on ka see, et kui nüüd mina peaks kunagi saama näiteks kümme last ja nemad igaüks ka kümme last, siis vähemalt nimedest ei tule veel mitu põlvkonda puudust. Neid jätkub igale maitsele ilusatest lihtsatest Eesti nimedest keelt sõlme ajavate moodustisteni nii ühe kui mitme kaupa kombineerituna. Huvitav on, et olen sugupuus üles leidnud kõik nimed, mida kunagi olen mõelnud, et tahaks oma lastele panna.

Mõtlemapanev on jälgida erinevates liinides korduvaid mustreid, mida nii väheste andmete põhjal nagu nimi, sugulussidemed ja mõnedel ka sünni- ja surmaajad, saab. On näha, et mõnes liinis on mingi kindel muster, samas kõrvalliinis ei paista seda olevat. Otsige ka oma sugulasi ja esivanemaid:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar