Natuke reklaami ka:
SELTSKONNATANTSU ALGKURSUS
Pühapäeviti kell 15 alates 06. veebruarist 2011 Tartu Raatuse Gümnaasiumis
Mõeldud neile, kes tahaksid alustada tantsuõpinguid või siis meelde tuletada varem õppitud kõige lihtsamaid samme.
Õpitakse tantse: aeglane valss, viini valss, tango, foxtrot, rock'n roll, samba, cha-cha-cha, rumba.
Algkursuse jooksul omandatakse esmased oskused tantsupõrandal toimetulekuks.
Kursus kestab 8 x1,5 tundi. Maksab 38 eurot inimene.
Registreerumine ja info:
Tantsutreener Eva Kouhia, telefon 511 4081, e-post eva.koolitus@mail.ee
Koduleht: http://evakouhia.googlepages.com
reede, 28. jaanuar 2011
Juured
Liitusin mõned päevad tagasi www.geni.com lehega, mis võimaldab koostada oma sugupuud. Alguses oli lõbus sisestada andmeid, mida peast teadsin ja vaadata, kuidas need puuna välja näevad. Siis avastasin oma suureks rõõmuks, et keegi väga kauge varem tundmatu sugulane on uurimistööd teinud ja tänu temale sain teada, et vanaisa isal oli viis õde ja ema oli ka suurest perest, mille ühe liini järeltulija oligi uurimisega tegelenud. Varsti juhtus aga midagi veidi häirivat - süsteem hakkas ise mõtlema ja minu märgitud sugulaste külge ühendama teiste poolt samade isikute kohta sisestatud andmeid ja minu puu muudkui paisus väljapoole igasuguseid hallatavaid piire. Minu käest ei küsi keegi, kui kaugel on hõimlus liiga kaugel, ainult aegajalt teatab süsteem resoluutselt, et see isik on nii kaugel, et tema andmed peavad olema avalikud. Ja ei luba topeltolevaid isikuid kustutada, sest igaühe küljes ripub osa tema sugupuust ja ühe inimese kustutamine lõhuks väidetavalt terve puu.
Lõplikult läks asi käest ära siis, kui palusin oma vanematel oma puuga liituda lootuses, et saan oma puust puuduvad andmed valikuliselt lihtsalt üle tõsta. Tegelikult läks nii nagu ikka läheb mitme sugupuu ühendamisel - mingisugusegi ülevaate saamine olnust ja toimuvast eeldab palju aega ja süvenemist. Lisaks on mustvalgel näha, mis saab siis, kui erinevatel inimestel on samade isikute kohta veidi erinevad andmed või kujutlused - neid isikuid saab palju ja veel rohkem. Ühel hetkel oli minul väidetavalt neli paari vanemaid, mind ennast oli sugupuus kolm korda ja minu õde pakuti mulle lapseks.
Kokku on sugupuus praegu inimesi tublisti üle 700. Kuigi ülevaade neist mul veel puudub, on hea sirvida suurt sugupuud ja istun hasartselt õhtuti arvuti taga. Eile õhtul avastasin terve uue liini, mis jätkus minu vanavanaema poolõest. Et mitte ainult ekraanil nimede vaatamisega piirduda, võtsin ühendust ka:) Äkki teavad veel esivanemaid:)
Positiivne on ka see, et kui nüüd mina peaks kunagi saama näiteks kümme last ja nemad igaüks ka kümme last, siis vähemalt nimedest ei tule veel mitu põlvkonda puudust. Neid jätkub igale maitsele ilusatest lihtsatest Eesti nimedest keelt sõlme ajavate moodustisteni nii ühe kui mitme kaupa kombineerituna. Huvitav on, et olen sugupuus üles leidnud kõik nimed, mida kunagi olen mõelnud, et tahaks oma lastele panna.
Mõtlemapanev on jälgida erinevates liinides korduvaid mustreid, mida nii väheste andmete põhjal nagu nimi, sugulussidemed ja mõnedel ka sünni- ja surmaajad, saab. On näha, et mõnes liinis on mingi kindel muster, samas kõrvalliinis ei paista seda olevat. Otsige ka oma sugulasi ja esivanemaid:)
Lõplikult läks asi käest ära siis, kui palusin oma vanematel oma puuga liituda lootuses, et saan oma puust puuduvad andmed valikuliselt lihtsalt üle tõsta. Tegelikult läks nii nagu ikka läheb mitme sugupuu ühendamisel - mingisugusegi ülevaate saamine olnust ja toimuvast eeldab palju aega ja süvenemist. Lisaks on mustvalgel näha, mis saab siis, kui erinevatel inimestel on samade isikute kohta veidi erinevad andmed või kujutlused - neid isikuid saab palju ja veel rohkem. Ühel hetkel oli minul väidetavalt neli paari vanemaid, mind ennast oli sugupuus kolm korda ja minu õde pakuti mulle lapseks.
Kokku on sugupuus praegu inimesi tublisti üle 700. Kuigi ülevaade neist mul veel puudub, on hea sirvida suurt sugupuud ja istun hasartselt õhtuti arvuti taga. Eile õhtul avastasin terve uue liini, mis jätkus minu vanavanaema poolõest. Et mitte ainult ekraanil nimede vaatamisega piirduda, võtsin ühendust ka:) Äkki teavad veel esivanemaid:)
Positiivne on ka see, et kui nüüd mina peaks kunagi saama näiteks kümme last ja nemad igaüks ka kümme last, siis vähemalt nimedest ei tule veel mitu põlvkonda puudust. Neid jätkub igale maitsele ilusatest lihtsatest Eesti nimedest keelt sõlme ajavate moodustisteni nii ühe kui mitme kaupa kombineerituna. Huvitav on, et olen sugupuus üles leidnud kõik nimed, mida kunagi olen mõelnud, et tahaks oma lastele panna.
Mõtlemapanev on jälgida erinevates liinides korduvaid mustreid, mida nii väheste andmete põhjal nagu nimi, sugulussidemed ja mõnedel ka sünni- ja surmaajad, saab. On näha, et mõnes liinis on mingi kindel muster, samas kõrvalliinis ei paista seda olevat. Otsige ka oma sugulasi ja esivanemaid:)
Tähed
Väidetavalt on seoses tähtede asetuse muutumisega muutunud ka inimeste horoskoobid:)
Uued vahemikud:
http://newsfeed.time.com/2011/01/13/horoscope-hang-up-earth-rotation-changes-zodiac-signs/
Osadel inimestel on ikka samaks ka jäänud aga minul näiteks muutus napilt:)
Lisatud on ka 13. tähtkuju novembri lõpus-detsembris sündinutele:
http://newsfeed.time.com/2011/01/13/ophiuchus-what-all-saggitarius-and-capricorns-need-to-know-about-their-new-zodiac/?iid=nfmostpopular
Uued vahemikud:
http://newsfeed.time.com/2011/01/13/horoscope-hang-up-earth-rotation-changes-zodiac-signs/
Osadel inimestel on ikka samaks ka jäänud aga minul näiteks muutus napilt:)
Lisatud on ka 13. tähtkuju novembri lõpus-detsembris sündinutele:
http://newsfeed.time.com/2011/01/13/ophiuchus-what-all-saggitarius-and-capricorns-need-to-know-about-their-new-zodiac/?iid=nfmostpopular
laupäev, 8. jaanuar 2011
2010 ja 2011
2010 oli tore aasta. Jälle tutvusin paljude huvitavate uute inimestega ja osalesin huvitavates ettevõtmistes. Mõned olulised asjad said alguse ja mõned varem alustatud asjad said tublisti hoogu juurde. Minu tutvusring on viimastel aastatel iga aastaga oluliselt laienenud. Sel aastal oli tavalisest rohkem seltskondlikku olemist. Käisin kokkutulekutel, seminaridel, osalesin koos tegemistes, veetsin lihtsalt toredate inimeste seltsis aega. Lisaks sain kamina ees kiiktoolis kududa (ammune igatalvine unistus), lastega piparkooke teha, lehti riisuda, maal elada, õppisin efektiivsemalt ahju kütma, omandasin mõned igas olukorras sobivad alusretseptid...
Koduõppe suvepäevad olid säravad nagu ikka. Seekord oli seal üle pika aja jälle hulgaliselt inimesi, kes varem pole käinud. Rõõmustav on, et pidevalt tuleb juurde koduõppehuvilisi noori peresid. Ökokogukondade kokkutulek oli samuti meeldejääv sündmus ja ka mõtlemapanev. Inspireeriv oli veel aasta lõpus liituda ajakirja KoguKonnad tegemisega.
Ilmselt kõige olulisem sel aastal oli tugev edasiliikumine küla unistuses. Selgus, et on päris palju inimesi, kel ka sarnane unistus. Hea oli käia erinevaid võimalikke külakohti vaatamas. Hetkel on projekt talveunes, kuid usun, et peagi ärkab taas, kui ilmad lubavad jälle suurtelt teedelt kõrvale astuda.
Kohe teisel kohal on harmoonilise kodu kursuse alustamine. See on olnud rõõm igas mõttes. Unistuste töö, mida aktiivselt otsisin:)
Halb oli see, et olin 2010 aastal lausa kaks korda pikemalt haige, mis on viimaste aastatega võrreldes väga palju. Viimane algas enne aastavahetust ja kestab siiani, kuigi nüüd on juba oluliselt parem. Teine kord kulges kergemalt ka kui esimene.
Ilm on 2010 aastal olnud küll kena, kuid siiski minu jaoks äärmuslik. Talv oli liiga pikk, kevadest mäletan fakti, et olid sinililled ja ojad vulisesid aga tunnet, et kevadet oleks piisavalt olnud, ei jäänud. Kohe läks üle kuumaks suveks, mil ma küll liikusin palju ringi aga igal võimalikul juhul ikka varjusin. Sügis oli meeldivalt värviline ja piisavalt pikk, kuigi juba suve alguses peale hetkelist kergendustunnet oli hirm, et kauaks seda sooja on ja kohe tuleb uus talv peale. Õnneks ei olnud eriti pimedat porist aega, vähemalt minu jaoks maal, kus kõik oli ümberringi kas värviline või valge ja pimedatel õhtutel ma välja ei kippunud. Nüüd ongi jälle talv ja kuigi mulle muidu väga meeldib valge talv ja ei tohiks kurta, siis ikkagi on aegajalt tekkinud ebatavaline tahtmine minna talve veetma soojale maale. Sel talvel ma ei ole käinud kordagi metsas lumiseid vaateid imetlemas, rääkimata kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest, mis on niigi haruldused minu puhul. Selle eest olen saanud palju hubaselt toas olla, viimasel ajal on tekkinud komme sisustada iga vaba hetke kudumisega (praegugi on vardad arvuti kõrval, et täita aeglasemalt liikuvaid kohti) ja kirjutada olen saanud palju.
2009 lõpus seadsin omale kolm suuremat eesmärki ja tegelikult ühtegi neist ei täitnud. Itaaliasse oli võimalus minna kaks korda, kuid see ei olnud siiski piisavalt atraktiivne, et esimesel võimalusel rohkem pingutada ja teist võimalust üdse vastu võtta. Veebruarist hakkas juba küla projekt hoogsalt liikuma ja siis tundus olulisem olla Eestis. Kunagi ma jõuan ikka Itaaliasse ka:)
Teine eesmärk oli rohkem kirjutada ja seda ma tegelikult tegin ka. Eesmärk oli küll üks konkreetne tekst ja see jäi kirjutamata, kuid täiesti ette planeerimatult kirjutasin seoses kursusega palju ja põhjalikult teemal, millel olen juba aastaid mõelnud ja millest olen ka varem tahtnud kirjutada.
Kolmanda eesmärgi täitmise võib küll üheselt läbi kukkunuks kuulutada ja tuleb 2011 aastasse üle kanda. Kuigi vähemalt eeltingimusi selle eesmärgi täitmiseks on praegu ilmselt rohkem täidetud kui aasta tagasi.
2011 aastaks otsustasin võtta pisi-eesmärgid, mille saavutamine aitab täiustada olemasolevat. Näiteks otsustasin, et on vaja õppida mütsi kuduma. Müts sai valmis vahetult enne aastavahetust:) Ilus kellukakujuline tuli. Kudusin tunde järgi, sest juhenditega pole siiani õnnestunud.
Veel otsustasin, et on vaja õppida leiba küpsetama nii, et see iga kord korralikult välja ka tuleb. Sest siiani on olnud nii, et vahel tuleb väga hea ja vahel ei kõlba üldse. Võtsin kasutusele oma isikliku leivaraamatu, kuhu panen iga kord leiba tehes kirja, mida täpselt tegin ja mis välja tuli. Siis saan nende märkmete põhjal järgmine kord paremini teha.
Võtsin ühe kaustiku ka alati kindlalt õnnestunud ja poolehoidu leidnud retseptide jaoks. Siiani on retseptikaustikutes mul olnud segamini oma juhuslikult välja kukkunud retseptid, millede tegevusjuhend ei luba mul endalgi asjade käiku meenutada ja mitte kunagi proovitud aga huvitavana tundunud mujalt ümber kirjutatud retseptid. Uuest saab loodetavasti see kaustik, mida lapselapsed paljundama ja jagama hakkavad, sest neid retsepte saab igat pidi keerata ja oludele kohandada:)
Suurematest eesmärkidest jätkan kindlasti küla suunas liikumisega ja kursusega. KoguKonnade ajakiri jätkab ka eeldatavasti ilmumist, kuigi rahalist toetust me ei saanud. No ja eelmisest aastast üle kanduv eesmärk ka. Kokkuvõttes ikkagi päris palju. Usun, et tuleb sisukas aasta:)
Head uut aastat ei sobi enam soovida, soovin siis imelist käimasolevat aastat! :)
Koduõppe suvepäevad olid säravad nagu ikka. Seekord oli seal üle pika aja jälle hulgaliselt inimesi, kes varem pole käinud. Rõõmustav on, et pidevalt tuleb juurde koduõppehuvilisi noori peresid. Ökokogukondade kokkutulek oli samuti meeldejääv sündmus ja ka mõtlemapanev. Inspireeriv oli veel aasta lõpus liituda ajakirja KoguKonnad tegemisega.
Ilmselt kõige olulisem sel aastal oli tugev edasiliikumine küla unistuses. Selgus, et on päris palju inimesi, kel ka sarnane unistus. Hea oli käia erinevaid võimalikke külakohti vaatamas. Hetkel on projekt talveunes, kuid usun, et peagi ärkab taas, kui ilmad lubavad jälle suurtelt teedelt kõrvale astuda.
Kohe teisel kohal on harmoonilise kodu kursuse alustamine. See on olnud rõõm igas mõttes. Unistuste töö, mida aktiivselt otsisin:)
Halb oli see, et olin 2010 aastal lausa kaks korda pikemalt haige, mis on viimaste aastatega võrreldes väga palju. Viimane algas enne aastavahetust ja kestab siiani, kuigi nüüd on juba oluliselt parem. Teine kord kulges kergemalt ka kui esimene.
Ilm on 2010 aastal olnud küll kena, kuid siiski minu jaoks äärmuslik. Talv oli liiga pikk, kevadest mäletan fakti, et olid sinililled ja ojad vulisesid aga tunnet, et kevadet oleks piisavalt olnud, ei jäänud. Kohe läks üle kuumaks suveks, mil ma küll liikusin palju ringi aga igal võimalikul juhul ikka varjusin. Sügis oli meeldivalt värviline ja piisavalt pikk, kuigi juba suve alguses peale hetkelist kergendustunnet oli hirm, et kauaks seda sooja on ja kohe tuleb uus talv peale. Õnneks ei olnud eriti pimedat porist aega, vähemalt minu jaoks maal, kus kõik oli ümberringi kas värviline või valge ja pimedatel õhtutel ma välja ei kippunud. Nüüd ongi jälle talv ja kuigi mulle muidu väga meeldib valge talv ja ei tohiks kurta, siis ikkagi on aegajalt tekkinud ebatavaline tahtmine minna talve veetma soojale maale. Sel talvel ma ei ole käinud kordagi metsas lumiseid vaateid imetlemas, rääkimata kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest, mis on niigi haruldused minu puhul. Selle eest olen saanud palju hubaselt toas olla, viimasel ajal on tekkinud komme sisustada iga vaba hetke kudumisega (praegugi on vardad arvuti kõrval, et täita aeglasemalt liikuvaid kohti) ja kirjutada olen saanud palju.
2009 lõpus seadsin omale kolm suuremat eesmärki ja tegelikult ühtegi neist ei täitnud. Itaaliasse oli võimalus minna kaks korda, kuid see ei olnud siiski piisavalt atraktiivne, et esimesel võimalusel rohkem pingutada ja teist võimalust üdse vastu võtta. Veebruarist hakkas juba küla projekt hoogsalt liikuma ja siis tundus olulisem olla Eestis. Kunagi ma jõuan ikka Itaaliasse ka:)
Teine eesmärk oli rohkem kirjutada ja seda ma tegelikult tegin ka. Eesmärk oli küll üks konkreetne tekst ja see jäi kirjutamata, kuid täiesti ette planeerimatult kirjutasin seoses kursusega palju ja põhjalikult teemal, millel olen juba aastaid mõelnud ja millest olen ka varem tahtnud kirjutada.
Kolmanda eesmärgi täitmise võib küll üheselt läbi kukkunuks kuulutada ja tuleb 2011 aastasse üle kanda. Kuigi vähemalt eeltingimusi selle eesmärgi täitmiseks on praegu ilmselt rohkem täidetud kui aasta tagasi.
2011 aastaks otsustasin võtta pisi-eesmärgid, mille saavutamine aitab täiustada olemasolevat. Näiteks otsustasin, et on vaja õppida mütsi kuduma. Müts sai valmis vahetult enne aastavahetust:) Ilus kellukakujuline tuli. Kudusin tunde järgi, sest juhenditega pole siiani õnnestunud.
Veel otsustasin, et on vaja õppida leiba küpsetama nii, et see iga kord korralikult välja ka tuleb. Sest siiani on olnud nii, et vahel tuleb väga hea ja vahel ei kõlba üldse. Võtsin kasutusele oma isikliku leivaraamatu, kuhu panen iga kord leiba tehes kirja, mida täpselt tegin ja mis välja tuli. Siis saan nende märkmete põhjal järgmine kord paremini teha.
Võtsin ühe kaustiku ka alati kindlalt õnnestunud ja poolehoidu leidnud retseptide jaoks. Siiani on retseptikaustikutes mul olnud segamini oma juhuslikult välja kukkunud retseptid, millede tegevusjuhend ei luba mul endalgi asjade käiku meenutada ja mitte kunagi proovitud aga huvitavana tundunud mujalt ümber kirjutatud retseptid. Uuest saab loodetavasti see kaustik, mida lapselapsed paljundama ja jagama hakkavad, sest neid retsepte saab igat pidi keerata ja oludele kohandada:)
Suurematest eesmärkidest jätkan kindlasti küla suunas liikumisega ja kursusega. KoguKonnade ajakiri jätkab ka eeldatavasti ilmumist, kuigi rahalist toetust me ei saanud. No ja eelmisest aastast üle kanduv eesmärk ka. Kokkuvõttes ikkagi päris palju. Usun, et tuleb sisukas aasta:)
Head uut aastat ei sobi enam soovida, soovin siis imelist käimasolevat aastat! :)
Tellimine:
Postitused (Atom)