Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Maalehes ilmus minu artikli lühendatud variant: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/koduotsingud-kui-kolgata-tee.d?id=33668705

Täispikk artikkel oli selline:

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain 8 pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid.

Samal ajal võib maal kõikjal leida üksi jäänud talusid. On kohti, kus metsa vahel võib kivihunnikust vaevu aimata, et siin on ilmselt kunagi olnud kodu. Paljud talud on juba põhjalikult lagunenud ja heina kasvanud, kuid õunapuud kannavad ikka veel vilju ja varemete vahel õitsevad lilled. On veel külasid, mis peaaegu ainult tühjadest talukohtadest koosnevadki. On ka päris palju talusid, mis on küll elamiskõlblikud, kuid seisavad tühjalt ja lähenevad iga aastaga lagunemisele, sest omanikel ei ole aega seal regulaarselt käia.

Mõndasid neist üksi seisvatest taludest loodetakse müüa, kuid ostja leidmine võib võtta aastaid. Mõndasid ei raatsi omanikud müüa kui perekonna pärandit, kuid endal ka korda tegemist ja tallu elama asumist plaanis ei ole.

Osades külades moodustavad põhilise elanikkonna tühjade talude vahel oma väikest talu üleval hoidvad vanainimesed, kelle täiskasvanud lapsed on kaugel ja külastavad harva. Üksi on raske kõike teha, kuid linna ka ei taha kolida, sest olles pikemat aega talus elanud, ei tundu linn enam elamiskõlbulikuna. Maal elades jõuab sügavalt kohale arusaamine, et inimene vajab loodust.

Millised on võimalused?
Kõik need osapooled saaksid omavahel kokkuleppele jõuda ja leida kõigile sobiva lahenduse. Inimesed, kes soovivad elada maal ja rajada väiketalu, kuid ei ole valmis maa ostmiseks pikaajalist pangalaenu võtma, saaksid kasutada lagunenud talukohti, kus on veel säilinud kodu tunne. Omanikud, kel ei õnnestu küsitava hinnaga lagunenud talu müüa, saavad anda maa pikaajalisse kasutusse ja neile võib rõõmu teha teadmine, et nende talus elu jätkub või et nende maatükil on ökoküla. Need, kel seisab tühjalt veel elamiskõlbulik talu, saavad anda selle hoida inimestele, kes soovivad elada maal kohas, kuhu saab lähiajal sisse kolida. Nii säilib maja elatavana ja omanik ei pea käima kaugelt seda korras hoidmas ega muretsema lagunemise pärast. Talu, mida saab pikaajaliselt koos maaga kasutada, on hea võimalus ka ökoküla algatuste jaoks saada omale koht, kus koolitusi korraldada, toitu kasvatada ja sotsiaalseid sidemeid ehitada.

Linnapered, kel ei ole maa-vanavanemaid või ka üksikud inimesed, kes soovivad talutöödes abiks olla pikemalt kui lihtsalt talgute korras, saavad appi minna vanainimestele, kel on raske üksi oma talu toimivana hoida. Maal on veel vanainimesi, kes teavad ja oskavad traditsioonilisi talutöid. Uutel talurajajatel on oluline nende käest õppida ning loodavatesse küladesse tuleks kaasata ka kohalikud elanikud. Lisaks traditsiooniliste tööde õppimisele laieneb sellest ka sotsiaalne võrgustik mõlemale poole ja uutel tulijatel võib olla vanadelegi midagi kasulikku õpetada.

Üks küsimusi tekitav koht pikaajalise taluhoidmise juures võib olla, mis saab siis, kui talu hoidja parandab oluliselt hooneid aga ei saa kohta päriselt endale. Seda saab käsitleda ka õppimisvõimalusena ja selline variant sobib eelkõige inimestele, kes veel ei tea päris täpselt, kus nad oma kodu rajavad, kuid soovivad talupidamist ja rajamist juba praktikas harjutada ja rakendada. Võimalus renoveerida talu, kus ise sees elama hakatakse ja pidada aeda, millest ise elatakse, on palju reaalsem ja efektiivsem viis õppimiseks, kui vaid koolitustel ja talgutel käimine ja raamatute lugemine. Samas ei seo sellise talu üles ehitamine inimest kohustusega kohe eluks ajaks ennast paigale seada. Võidavad mõlemad osapooled – omanik saab mingi hulga aastate pärast iga aastaga aina enam laguneva talu asemel korras toimiva talu ja hoidja on omandanud kogemuse talu üles ehitamisel. Kui hoitavat talu on hoidjal võimalik hiljem osta, siis tuleks hinnas muidugi arvestada hoidja poolt juba tehtud täienduste kui hoidja panuse, mitte ostetavaga.

Teine küsimus, mis vahel kahtlusi tekitab, on võõraste usaldamine. Rääkides talu hoida andmise võimalusest, on mulle öeldud, et ei julgeta oma talu võõrale anda, sest ei tea, kelle otsa sattuda võib ja mis ta seal tegema hakkab. Talu hoida andmisel ja võtmisel ning abilise otsimisel ja abiks minemisel on alati võimalik ja vajalik osapooltel omavahel kohtuda ja selgeks teha, kas sobitakse asju ajama. Kohtumine ja võimaluse arutamine ei kohusta veel omanikku talu hoida andma ega ka hoidjat sinna elama asuma. Kui selgub, et arusaamad on liiga erinevad või midagi ei sobi, siis on võimalik enne kokku leppimist loobuda ja kedagi teist otsida.

Millele tähelepanu pöörata?
Olles selgeks mõelnud, mida otsitakse või pakutakse, on erinevad võimalused selgemad.
Talu või maa otsija peaks mõtlema:
-kas soovid elada talus, kus juba elatakse ning abistada ja õppida talutöid või hoida või taastada üksi jäänud talu
-kui soovid üksi jäänud talu hoida, siis kas oled valmis selleks, et omanik suvitab ka seal või soovid privaatsust
-kas oled valmis hooneid remontima, renoveerima või üles ehitama
-samadele tingimustele, millele mõtleks ka ostes – kas on vaja põllumaad või aeda, naabrite olemasolu olulisus, ligipääsetavus, kas võib olla vahetamist vajav vesi kaevus, ehitamist ootav tualett väljas, elekter lahti ühendatud ja katus vihma läbi lasta või peab olema kohe sisse kolitav
-kui pikalt kavatsed tallu jääda – üheks hooajaks, mõneks aastaks, aastakümneks
-kas on oluline hilisem ostuvõimalus
-kas oled valmis renti maksma
-kindlasti on oluline omanikuga kohtuda ja veenduda, et suhted sujuvad ja tingimustest samamoodi aru saate.

Talu hoidja, ülesehitaja või abilise otsija peaks mõtlema:
-kas otsid kedagi, kes lihtsalt talul elu sees hoiaks, toimetustes abiks oleks või talu korda teeks ja üles ehitaks
-kas oled valmis ilma rendita talu hoida andma
-talu seisukorrale – kui palju hoidjal oleks vaja seal elamiseks hooneid korrastada
-kas talu on hoida anda ainult aiaga või koos suurema maaga, mida on vaja kasutuses hoida
-kas soovid ise talus suvitada ja oled nõus, et hoidja samal ajal seal elab või oled valmis hoidjale täielikku privaatsust võimaldama
-kas talu hoidja või abiline peaks vastama kindlatele tingimustele, näiteks mahedalt maad harima, mitte suitsetama…
-kui pikalt oled valmis talu hoida andma või abilist vajad, kas oled valmis ka eluaegselt talu kasutada andma
-kas hoidjal on hiljem võimalik talu osta
-oluline on kohtuda ja veenduda, et tingimustest ühtmoodi aru saate ja üksteist usaldate.


Mida teha?
Üksteist otsivad osapooled võivad kohtuda sõprade ja tuttavate kaudu infot levitades, ajalehes või raadios kuulutades, internetilistides ja foorumites. Talu otsijad võivad oma soovist teada anda meeldiva piirkonna kohaliku poe seinal ja küsida võimaluste kohta poemüüjalt või vastu tulevatelt kohalikelt. Ka kaua müügis olnud talude kohta tasub küsida, kas omanik on nõus neid hoida või rendile andma. Küsimine ei võta tükki küljest kellelgi, kuid küsimata jättes ei leia talu ega hoidjat kindlasti. Maaomanikud, kes soovivad oma maad või talu ökoküla rajamiseks või stardipunktiks pakkuda, võivad kirjutada mulle ivooglaid @ gmail.com.