Hõiskasin siin, et pohlaleib ahjus aga retsepti ei pannudki. Nüüdseks on täpne tegemise käik muidugi ununenud aga ligikaudu püüan siiski taastada. Peamiselt jäi täpsemalt siin tookord kirjutamata seepärast, et ega ta just kõige parem välja ei tulnud. Aga kogemusest õppida on ikka kasulik:)
See oli ilma juuretiseta leib kuna hiljuti sõbranna käest saadud eriti hästi kerkiv ja muidu ka igati korralik juuretis õnnestus mul järjekordselt hukka lasta liiga kaua kasutuseta hoidmisega. Teen tavaliselt terve plaaditäie leiba korraga aga pärast esimese päeva sooja leiva uudsust olen mina ainus, kes seda siin majas veel sööb (teised söövad poeleiba) ja siis jätkub seda kohe pikemaks ajaks enne, kui lõpust leivakreem saab. Ja siis läheb veel kuskil nädal enne, kui ma küpsetamise jälle ette võtan, sest paistab, et leivasöömise vajadus on mul vähemaks jäänud. Võileiba pole juba terve igaviku teinud, kui parajasti koduleiba on, siis söön paljast leiba sooja söögi kõrvale või võtan pikemalt välja minnes kaasa. Tavaline poeleib ei taha enam hästi sisse minna. No ja nii see juuretis, mis kahte nädalat külmkapis karbis vastu ei pea, aegajalt jälle hukka läheb. Võibolla peaks hakkama sagedamini väikest leivapätsikest tegema.
Pohlaleiva sisse panin
rukkijahu vast umbes 700ml
veidi soola
1 pk küpsetuspulbrit
1,5-2dl rafineerimata suhkrut
kuuma vett nii palju, et sai tainast segada
pool purki pohlamoosi
Panin taigna sügavasse ümmargusse palmirasvaga määritud vormi ja küpsetasin u. 190-200 C juures. Ei mäleta enam kaua küpses, tund kindlasti, vast pigem 1h ja 20min.
Järgmiseks korraks õppisin seda, et ei maksa lihtsalt eeldada, et pohlamoos on hapu ja selle tasakaalustamiseks suhkrut juurde uhada. Kasulik oleks moosi enne maitsta. Korralikud perenaised muidugi iialgi esimest varianti ei tee aga lootus, et minust kunagi korralik perenaine võiks saada, jääb järjest väiksemaks. Elu on palju huvitavam, kui selles on avastamisrõõmu ja oma kogemusest õpitu saab ikka kõige paremini sisuliselt selgeks:)
Tulemusest oli vähemalt koorik päris hea ja söödi ruttu ära. Sisu nii hea ei olnud, liiga magus sai ja natuke oleks võinud veel küpseda.
Kuuma vee ja küpsetuspulbriga leiba võib aga teinekordki teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar