Üks huvitav mõtisklus:
http://onbradstreet.blogspot.com/2010/05/why-i-wont-be-quitting-facebook.html
(Linkimine millegipärast endiselt ei toimi, kas keegi teab, milles viga võib olla? Kasutan nuppu insert link aga tulemuseks on tühi koht postituses.)
Ühest küljest mulle küll meeldiks kangesti, kui suhtlemine toimuks nii umbes 99% nö reaalelus, näost-näkku ja vahemaa korral paberkirjadega. Samas olen juba väga harjunud, et kiri jõuab kohe kohale ja isegi eeldan, et vastus tuleb ka ruttu. Ja kuidagi ei raatsiks enam suhtlusringkonda ja ka inimesi, kellega küll otseselt ei suhtle aga kelle kirja pandud mõtted mind uutel teemadel mõtlema suunavad, piirata füüsiliselt lähedal asuvate inimeste ja kohaliku raamatukoguga. Suure osa inimestega, kes on mind viimastel aastatel tugevalt mõjutanud, olen kohtunud just interneti vahendusel. Mitmetest justkui juhuslikest internetikohtumistest on kujunenud reaalne läbikäimine. Mõnedega siiani vaid kirja teel, mõnedega ka kohtudes. Mulle tundub, et interneti näiliselt kaitsva vaheseina varjus avaldavad inimesed ennast palju rohkem ja kiiremini kui näost-näkku. Vahel tundub, et ainult näost-näkku suheldes läheb aastaid enne kui inimest nii palju tundma saab õppida kui interneti abil. Kui üldse nii kaugele jõutakse. Ja tänu sellele on võimalik näha selgemini ka inimesi, kes muidu mingit muljet ei jätaks või jätaks teistsuguse mulje.
Ülalviidatud postituses autor kirjutab, et inimese aja jooksul internetti jäetud jälg võimaldab temast üsna selge pildi kujundada ja kui praegu kardetakse seda jälge jätta võimalikele tulevastele tööandjatele vms mõeldes, siis peatses tulevikus hakatakse just selle jälje olemasolu eeldama ja kui seda ei ole, siis hakatakse kahtlustama. Olen enda puhul tähele pannud, et interneti-kokkupuutes võõra inimesega ma juba eeldan, et tal on kusagil jälg, mille alusel ma saan tema kohta midagi teada. Ja kui midagi leida ei ole, siis tundubki juba kahtlane. Et miks inimene tegutseb internetis aga midagi näha ei ole, mida ta varjab.
Internetti olen ise kasutanud vähem kui 10 aastat. Kummaline, kuidas lühikese ajaga asjad muutuvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar