Tulin eile maalt. Häälega nagu viimasel ajal kombeks on saanud. Kogu maal olemise aja jooksul ei olegi kordagi bussiga tervet teed sõitnud. Hääletamine on nii väga meeldima hakanud, et vahepeal paistis bussiga sõitmine juba päris mõttetuna. Eile sõitsin siiski bussiga Võrru ja kohe meenus, miks vahel on tore ka ühistransporti kasutada. Täpsemalt, miks mulle meeldib Võrumaal bussiga sõita. Võrumaa piires mööda külavaheteid logistavate busside juhid on alati rõõmsad ja sõbralikud. Neil on aega reisijatega ilmaelu üle arutada, naljatleda ja soovijaid koduvärava ees maha panna. Võrru jõudmine võtab küll aega, sest linnas tahab iga nurga peal keegi enne bussijaama maha minna aga soe tunne jääb ikkagi. Buss on üks väheseid kohti, kus saab kõrvalt jälgida erinevaid võru keelt kõnelevaid inimesi. Ükskord pakkus bussile tulnud tudisev vanake mulle kommi. Võõrad inimesed ütlevad bussipeatuses tere ja vahel alustavad vestlustki. Stiilis kes sa oled, kust tuled ja kelle juures peatud ja kuidas tal ka läheb.
Võrust edasi hääletasin läbi Põlva Tartusse. Hääletades kohtub teistsuguste inimestega, kuigi ka väga erinevatega. Sellised, kes hääletajaid peale võtavad, tavaliselt bussis teiste seast välja ei paistaks ja peatuses juttu ei teeks. Autos vahel ikka areneb vestlus või möödub terve tee vaikides kuni juhile keegi helistab ja ta ootamatult lõbusaks muutub. Olen hääletanud üksi, kaksi ja kolmekesi. Päris tee äärde muud kohale jõudmise viisi otsima siiani jäänud ei ole. Peale on võtnud igas vanuses ja ilmselt väga erinevate eluoludega inimesed alates kooli ruttavast poisist kuni pensionärini. Vahepeale jäävad noored ja keskealised ärimehe olemisega tegelased, beebiga naised, üksi sõitvad naised, kolme lapsega pere täies koosseisus, noorepoolne paar. Lootusetu grupina paistavad siiani pensionäridest paarid, need on alati mööda sõitnud. Eile olin kellelegi elu esimene peale võetud hääletaja. Mitu korda on juhtunud, et keegi sõidab mööda ja tuleb siis tagasi. Kellel läks süda härdaks, kellele tundus, et on vaja tuttavaks saada. Mõned on väga rõõmsad hääletajate ja sellise reisimisviisi üle, mõned üritavad ikka ohutuse huvides keelitada bussiga sõitma. Korduvalt on juhtunud ka seda, et alguses öeldakse mahapanemise kohana suurem asula aga sihtpunkti lähenedes otsustatakse ikka päris kohale viia, kuigi see oma teelt mitmeid kilomeetreid kõrvale jääb. On ka viidud spetsiaalselt sellisesse kohta, kust oleks mugav edasi hääletada. Hääletamise avastamine avas minu jaoks palju võimalusi, vähemalt teoreetiliselt:) Pealehakkamine ja aeg peab ikka omalt poolt olema, kui ka bussiaegade ja piletitega arvestama ei pea. Ainus miinus on, et nendes kõige paremates kohtades, kus käia tahaks, on liiklus pea olematu. Mis iseenesest on küll hea aga kohalejõudmise teeb keeruliseks. Kuna ma pikalt tee ääres seismist eriti ei kannata, siis jalgadel on vahel palju tööd enne kui jälle peale võetakse. See aga on võimaldanud avastada ilusaid kohti, kus varem käinud ei ole:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar