Nägin täna uut sorti unenägu:) Kuigi tegelikult käin sageli metsas, ei mäleta, et oleksin varem unes põhjalikult näinud metsas käimist. Nagu alati, oli unenägu väga reaalne, nagu oleksingi päriselt seal. Unenäod on mul tavaliselt pikad ja mitmetest üksteisega seotud osadest koosnevad ja hommikuks kõike ei mäleta. Panen siia kirja ainult kõige selgemalt meeles jupi.
Kõndisin ilusas tihedas metsas. Mets oli suviselt roheline ja soe. Tahtsin hakata tagasi minema ja mõtlesin lõigata üle lagedama ala. Metsa vahelt paistiski avar vaade kuplitele aga lähemale minnes selgus, et mets on üsna kõrgel künkal ja all voolas kiire jõgi. Teoreetiliselt oleks ilmselt võinud alla minnes seal jõest mööda minna üle heinamaade aga otsustasin veel edasi liikuda.
Natukese aja pärast paistiski puude vahelt jälle valgus, mis viitas lagedamale kohale. Alla vaadates nägin aga, et nüüd läheb jõgi risti eest mööda. Olles selle ebameeldiva tähelepaneku ära teinud, märkasin äkki vaate ebatavalist ilu. Jõgi oli üsna lai, keskel lumine maariba. Teisel pool jõge oli jälle mets. Olin eelmine kord jõge vaadates oletanud, et see on Piusa jõgi ja nüüd tundus kummaline, et sellisel soojal ajal on lumi maas. Samas, päike paistis ja kõik oli roheline aga natuke kargust oli ka ikka õhus. Teiseks oli jõe kallastel näha üsna mitmekesist valikut loomi, kelle seas paistis olevat ka jääkaru. Teisel pilgul osutus jääkaru küll hoopis suureks paksu valge karvaga koeraks, kes õigupoolest ei olnud isegi jääkaru kujuga. Veel oli seal päris mitu väga heas toitumuses looma, midagi saarma ja hülge vahepealset. Metskitse talled hüppasid ka rõõmsalt ringi. Nautisin vaadet mõnda aega ülevalt aga alla ei läinud. Koera viibimine sellises kauges paradiislikus nurgakeses tundus üllatav aga siis nägin, et üsna lähedal teisel pool metsa on suurem tee ja inimesed. Väike rada viis vee äärest teele.
Mõtlesin, et lähen mööda teed tagasi, kui see on see tee, milleks seda pean. Tee ääres oli väike kohaliku käsitöö pood ja inimesi liikus päris palju. Käisin poes sees ka ja ühte pooleliolevat eset sättides sain kutse hakata seal oma käsitööd müüma. Poe vastas oli suur piirkonna kaart, millelt lootsin selgust saada, kus ma olen. Jõe poole näitas silt Mikita. Pooleldi tuttavate kohanimede omavahelised kaugused ja suhted tundusid väga paigast ära. Kas ma sealt kuhugi edasi ka jõudsin, seda enam ei mäleta. Aga vaade jõele oli küll väärt vaatamist:)
reede, 27. november 2009
laupäev, 7. november 2009
Veel paar pilti tänasest
Fotoaparaadi laenamise aeg saab nüüd otsa jälle. Arvutis on umbes 100 pildi võrra vähem vaba ruumi:)
reede, 6. november 2009
kolmapäev, 4. november 2009
Rõõm ja Mida/Keda näete pildil?
Nii hea on teada, et on inimesi, kes tunnevad mind isegi paremini kui ma ise:) Hiljuti siiagi pandud palvele vastas kaks inimest ja mõlemad andsid nii head nõu, et olen nüüd kõige parema töö leidmisele palju lähemal:)
Nupsik
Sibulakast on lemmikkoht kohe süle järel:) Nii põnev on ju sibulakoortega krabistada ja mänguhoos tuleb ikka uni peale. Aga nime järgi kutsutakse teda harva, sagedamini on ta Nupsik või Kassike või Väike Kass. Suur kass tegi ka nimemuutuse läbi - tema on nüüd Emand.
Tellimine:
Postitused (Atom)